Vastlapäev ei kujunenud ainult liulaskmispäevaks. Õhtuks kogunes päris ärevaid uudiseid.
Kevad läheneb
Televiisor näitas Brüsselis vastlapäeval lõbutsevat rahvast. Üks intervjueeritud pereema ütles, et talv on nüüd läbi.
Kesk-Euroopa kliima on hoopis soojem kui Eestis. Siin on sel aastal vastlapäeva ümber senise talve kõige külmemad ilmad. Kuigi kevade lähenemist võib aimata üha pikemaks venivast päevast, heledast päikesest ja säutsuvatest varblastest, läheb päris soojani veel tükk aega.
Eesti ilm on heitlik. Nädala lõppu on planeeritud Tartu suusamaraton. Eelmisel aastal jäi see sooja ilma tõttu ära. Tänavu olevat lund vähevõitu ja mättad segavat sõitu, aga maraton siiski toimub. Neile, kes linnades oma maja juures kõnniteed lumest tühjaks peavad kühveldama, lund küll vähe ei tundu olevat.
Sunnitud paastumine
Vastlapäevale järgneval tuhkapäeval algab paastuaeg. Väga vanal ajal olevat selleks ajaks liha tünnist otsa lõppenud ja ainult seajalad alles jäänud. Neid vastlapäeval söödigi.
Kord käis mul külas abielupaar Saksamaalt. Kui minu lapsed osa toitu taldrikule jätsid, ütles saksa proua etteheitvalt, et need lapsed pole nälga näinudki. Tema oli näinud, kui pärast sõda mõnda aega nõukogude okupatsioonitsoonis Saksamaal elas.
Tõsi see on, et päris nälga pole praegu Eestis elavad inimesed näinud. Suurt puudust küll, kuid seegi hakkab juba ununema.
Nõukogude ajal oli poodides üsna väike kaubavalik. Seletamatutel põhjustel kadus aeg-ajalt mõni asi müügilt. Mäletan, kuidas kunagi seitsmekümnendatel aastatel polnud äkki müügil hambaharju. Kui need jälle poodidesse ilmusid, kadus millegipärast hambapasta.
Olin siis üliõpilane ja lõunat sõin sööklas. Poodides hakkas liha vähemaks jääma, aga sööklates esialgu mitte. Ja siis teatati, et rahva toidulaua mitmekesistamiseks ja tervise parandamiseks tuleb igal neljapäeval kalapäev. Liha ei pakutud siis söögikohtades kuskil. Lehtedes hakkasid ilmuma kummalised artiklid, kus seletati, kui kahjulik on liha söömine tervisele.
Tegelikult oli kõige raskem aeg iseseisvuse esimene talv. Eestis kehtis veel nõukogude rubla, mille väärtus meeletu kiirusega langes. 1991. aasta oktoobris maksis bensiiniliiter 50–60 kopikat, 1992. aasta jaanuari lõpus 20 rubla. Müügil bensiini peaaegu polnud. Seda sai vabalt vaid välisvaluuta eest. Võis ka maavalitsusse avalduse esitada. Kui oma autoga sõitmine oli põhjendatud, anti luba osta 20 liitrit bensiini kuus.
1991. aasta jõuludest aastavahetuseni olid poodides tohutud toidusabad. Aasta hiljem, kui maksevahendiks oli Eesti kroon, oli kaup müügil ja pikkadeks järjekordadeks polnud enam vajadust.
Vastlapoliitika
Vastlapäeval esitas peaminister Juhan Parts välisminister Kristiina Ojulandile nõudmise ametist lahkuda. Konflikt algas juba mõni aeg tagasi ja selle lõpplahendus ei tule kindlasti kohe. Kui minister vahetatakse, ei tähenda see veel pingete kadumist.
Vastlapäeval teatas Postimees, et Eesti kõige ebapopulaarsem avaliku elu tegelane on peaminister Juhan Parts, keda nimetas 22 protsenti küsitletutest. Teisele kohale jäänud Edgar Savisaart edestas ta suurelt. Savisaar sai vaid seitse protsenti häältest. Väga suuri järeldusi ei saa sellest teha, sest valitsev peaminister muutub tavaliselt ikka ebapopulaarseks.
Väga palju ei tähenda ka see, et sama küsitluse põhjal on kõige populaarsemate avaliku elu tegelaste pingereas Kristiina Ojuland kolmandal ja Juhan Parts alles kuuendal kohal. Välisminister sai vaid kolm ja peaminister kaks protsenti küsitletute häältest.
Ilmselt on vastasseisu üheks põhjuseks see, et kaheksa kuu pärast tulevad kohalike valikogude valimised ja valimiskampaania juba käib. On ju peaminister ja välisminister erinevatest erakondadest, mis omavahel konkureerivad.
Kui jõudu katsutaks vastlaliu pikkuses, oleks rahvale asi igatahes palju selgem.
