Kuna Eesti riigikogu töö on opositsiooni ja koalitsiooni vaheliste vastuolude tõttu sisuliselt halvatud, kuid veel sellel aastal on vaja vastu võtta järgmise aasta riigieelarve, siis seob valitsus mitmeid riigieelarvega seotud eelnõusid usaldushääletusega. Eelnõude usaldushääletusega sidumine võimaldab need riigikogus hääletusele panna ja tekkinud ummikseisust väljuda.
Esimesed seitse riigieelarvega seotud eelnõud loodab koalitsioon käesoleva nädalaga ära menetleda, järgmised kuus seotakse samuti usaldushääletusega ning loodetakse vastu võtta detsembri alguses. Kokku 13 eelnõu sidumine usaldusega võimaldab eelarve vastuvõtmist.
"Kui need ei oleks riigieelarvega seotud, siis me neid koos ei menetleks. Me ka küsisime ekspertidelt üle, seal on erinevad ministeeriumide haldusalade kärped, et on raha kokku hoitud. Jah, need summad ei pruugi olla väga suured, aga kõik nad mõjutavad riigieelarvet ja sellest tulenevalt on nad seotud riigieelarvega," ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Erkki Keldo.
Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder ütles, et opositsioon on valmis edasi liikuma ja võttis enamiku arupärimistest hea tahte märgiks tagasi.
"Tänasest päevakorrast võeti tagasi terve rida arupärimisi, et kergendada päevakorda, anda signaal valitsuskoalitsiooni erakondadele, et me ei rakenda obstruktsiooni, kui neil on vähegi tahet parlamentaarset arutelu läbi viia ja otsida ühisosa," ütles Seeder. "Poliitilist vastasseisu, mis praegu kujunenud on, saab lahendada vaid poliitiliste läbirääkimistega, mitte teerullimeetodil opositsioonierakondadest ja -poliitikutest üle sõites".
Opositsioonis olevad Isamaa ja Keskerakond saatsid president Alar Karisele kirja, kus paluvad, et ta kasutaks oma mõju patiseisu lahendamiseks. President Alar Karis ütles, et võib hakata riigikogus usaldushääletusega vastu võetud seadusi tagasi lükkama, kui need pole seotud riigieelarve kinnitamisega. Karis nimetas riigikogus jätkuvat vastasseisu koalitsiooni ja obstruktsiooni jätkava opositsiooni vahel piinlikuks ning rõhutas, et selle saab lahendada ainult riigikogu ise.
Peaminister Kaja Kallase hinnangul on president Alar Karis võtnud sellega opositsiooni toetava seisukoha. "President on tõepoolest siin asunud väga selgelt opositsiooni toetama," ütles Kallas neljapäeval ERR-ile. "Võib-olla peaksime me ka rohkem presidendi poole palvetega pöörduma, sest see seis, mis riigikogus on, ei ole kuidagi meie tekitatud. Riigikogu tööd takistab opositsioon, see on demokraatia usaldusväärsuse õõnestamine ja see ei ole mitte kellegi huvides ja see ei ole ka kuidagi põhiseaduspärane," lisas peaminister.
