http://rahvahaal.delfi.ee/news...
Eestis kehtib sõjaseisukord ja toimub massi evakuatsioon.
Märkimisväärne on ka valitsuse panus eduka evakuatsiooni läbiviimisse.
Ilmselt pole kellelegi uudis et meie siseriiklikul tasandil kehtib sõjaseisukord. Seda kinnitavad nii evakueeritavate inimeste mahud kui reaalset hukkunute arv. Hukkunute arvu saab kergesti määratleda alkoholismiohvrite kui sündimata jäänud laste arvu järgi, mille reaalsed kaod on oluliselt suuremad kui isamaasõja ja küüditatute arv kokku. Sellise okupatsiooni läbiviimiseks kasutatakse mitmeid sotsiaalse, informatiivse kui finantsilise sõja metoodikaid. Siinkohal juhitakse meie riiki kui ettevõtet, kus poliittoodang peab vastama teatava eliidi tahtele ja keskmise maali arusaamadele. Välisinvestorist tuleb kujundada jumal, kes peaks lahendama kõik meie ühiskondlikud probleemid. See vabastab poliitilise tasandi igasugusest vastutusest ja tagab süüdimatuse.
Paraku pole kapitaliokupatsioonis midagi uut. Kapitalikord on lihtne, ühed trükivad raha ja teised on nõus seda kasutama. Siin võib igaüks ise otsustada kes riisub sellises olukorras koore. Väliskapitali sissevoolu soosimine on läbi ajaloo kaasa toonud rahvuskapitali väljaveo suurenemise, seda nii läbi eraisikute kui pankade. Reeglina on see kaasa toonud väikeriikide laostumise läbi rahvuskapitali väljaveo ja seda on praktiseerinud nii mõisamajandus selle sajandi alguses kui nõukogude kord meie lähiminevikust ja rahvamajanduselt asemele rahamajandusele valik tänapäeval.
Selliseid näiteid võib tuua nii mitmelt mandrilt. Mehikos värvati indiaanlasi USA autotööstuse tarvis. Valitsus maksis kinni indiaanlaste koolituse ja tulemusena jätsid pajud maha enda kodukohad. Pidu kestis hetkeni kui avanesid Aasia turud ja selgus et sealsetel turgudel on veelgi odavam autosid toota. Seejärel toimus USA tööstuse lahkumine regioonist ja Mehiko valitsus kannab siia maani kulutusi õpetades indiaanlasi uuesti põldu pidama ja kala püüdma.
Tuues näite aga ehitusbuumi aegsest Eestist siis ehitusmulli lõhkemiselt vabanes riigieelarve mahuga võrreldav rahamass, mis leidis kiire tee Rootsi pankadesse. Ilmselt on naiivne loota et see leidis tagasitee eesti ettevõtjani. Sellega hoiti madalad välisriikide pankade intressimäärasid et sealsed ettevõtted saaksid veelgi agaramalt siinseid ettevõtteid ära osta. Kohaliku banaanivabariigi valitsus häälestati aga välisinvestorite pidulikuks vastuvõtuks.
Meie veendumus et välisinvestori kaasamine toob, kaasa sotsiaalmajandusliku olukorra paranemise on pikemas perspektiivis müüt, sest toob kaasa vaid olukorra, kus inimene konkureerib enda tööjõuga võimalikult madalate palkade nimel töö tegemise eest. Tema poolt loodud tooted konkureerivad vastupidiselt võimalikult kasumi maksimeerimise nimel, nagu äripõhimõte seda nõuab. Sellest saadava vaheltkasu maksimeerimine ja riigist väljaviimine ongi välisinvestori peamine ülesanne. See on peamisi põhjusi mis toob kaasa ääremaastumise leviku doonorriikides, ajude väljavoolu, töökohtade kadumise ja muu regionaalse arengupeetuse probleemid. Teisalt milline mõtlev investor tooks enda kõrgtehnoloogia arendamiseks mõnda välisriiki kui sisemaised võimalused selle realiseerimist võimaldaksid. Seega on siia tuleva tüüpinvestori Sposatolik ja Angotilik ajutüüp juba ette määratud.
Eesti investeeringunäidete puhul pole siinsele turule mõtete tuua ka kõrgtehnoloogilist toodet sest kõrgtehnoloogilist toodet suudavad tarbida rikkamad turud ja sellise tooteloomise protsessi haldamine vajab ajusid. Kui need ajud ka olemas on räägivad nad välisinvestori jaoks vales keeles ja kultuuris, seega on ettevõtluskultuuril baseeruva lahendi leidmine kõrgtehnoloogilise toote loomiseks raskendatud. Targa töölise olemasolu vaeses riigis on välisinvestorile nuhtluseks. Ta võib varastada sinu idee ja hakata ise ettevõtjaks ning kindlasti on tal ka teatavad eelised, sest ta tunneb kohalikke olusid paremini. Ettevõtluse käimavedamiseks vajaliku raha saaks aga lähemalasuvast pangast. Selle arengu saab aga kergesti ellimineerida läbi intressimäärade kasvu, ajude väljavoolu ning iseolemisvõimet (ühistegevusvõimet) tagavate teadmiste mitteandmise. Lahkunud sõjapõgenikke saab aga edukalt rakendada enda välismaiste emafirmade ja ühiskonna arenduses. Piiri taha on iga mõtlev aju teretulnud sest on võimeline täiendama sealselt allakäivat geneetilist baasi ja olema maksumaksja.
Hea lugeja! Kui tahad avaldada arvamust, kas investor on orjapidaja või majanduse mootor, saada oma lugu aadressilrahvahaal@delfi.ee.