Pole vaja näidetega illustreerida, sest kellel meist poleks kirjakultuuri valdkonnas negatiivset kogemust.
Toompea Haridusseminar juhtis sellele tähelepanu seitsme aasta eest pilootuuringuga oskuspädevuse testimisel, mis on avaldatud Digaris saadavas raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“. Käesoleva aasta esimesel poolel koostasime koos ametiisikutega Riigikogust, Riigikantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist ning paljude asjahuvilistega kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks.
See töö polnud lihtne, sest kahe lehekülje piirang sundis keskenduma vaid kõige olulisemal – eeskätt kirja sisukusel ja operatiivsusel. Siiski pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Lootusega on öeldud, et kui kunstniku loominguks on maal, siis ametniku loominguks on riik.
Adresseerisime meelespea Peaminister Jüri Ratasele ja Riigisekretär Heiki Loodile ja Peaministri büroo juhatajale Tanel Kiigele avaldamiseks Valitsuse veebilehel. Usaldasime kaasamise üleskutset Riigikantselei veebilehel - „Tule ja räägi kaasa“. Tuli aga tagasilöök – Riigikantseleist teatas valitsuse nõunik meelespea saatmisest taas dokumendihaldusnõukogusse. Viimane koguneb vaid paar korda aastas ja pealegi pool liikmeskonnast oli niigi olnud tegev Meelespea ettevalmistamisega. Teadsime, et Riigikantseleil ja Riigisekretäril on piisavalt volitusi meie soovi täitmiseks VV seaduse § 77 (1) 1) alusel ja sama seaduse § 79 (5) alusel ja et seda luba ei pea küsima dokumendihaldusnõukogult.
Kas see oli Riigisekretäri või tema ametniku „näpukas“ või ülim ettevaatlikkus soovitusliku kaheleheküljelise Meelespea suhtes? Milleks lükati otsustamine pooles aastaks edasi? Kas oli see siis liiast, kui Meelespea soovitas ametnikele märgukirjadele vastata sisuliselt, analüüsida nendes tehtud ettepanekuid, pidada kinni seaduses sätestatud tähtaegadest, tippametnikel mitte delegeerida vastutust allapoole jms? Meelespeas on märgitud riikliku asjaajamise kohta, et vastutuse hierarhia tipus peaks loogiliselt võttes olema riigisekretär, kuid seda ei ole sätestatud. Kes siis veel kui riigisekretär, kes Riigikantselei juhina korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning kel on ministri volitused!
Arusaamatuks jäi, kas meie pöördumine üldse jõudis Heiti Loodi või Kadri Simsoni lauale, sest nende poole küll pöörduti, kuid vastustel puudusid nende allkirjad ja tekstis osalus ei ilmne. Kuus aastat tagasi kirjutas Kadri Simson Toompea Haridusseminarile ilmeka kreedo: Oluliseks ning ka murettekitavaks põhjuseks on hirm vastutuse ees - kui ametnik pakub välja lahenduse, erandi, ettepaneku, võtab ta endale vastutuse. Siinjuures ei ole küsimus poliitilises surves, vaid ametniku enda ebamugavuses. Siiski ei ole õigustust oma töökohustuste hooletuks täitmiseks.
Meelespea näitel kujuneb vastutamatuse hierarhia alates Riigisekretärist, kes Meelespea avalikustamisest hoidus: Riigisekretär – Riigikantselei nõunik – Majandus- ja taristuminister - energeetika asekantsler – Majandus- ja Taristuministeeriumi nõunikud - lõpuks Eesti Keele Instituut, kes on asjast peaaegu täiesti eemal. Just sellele asutusele viitas nüüd asekantsler. Riiklikus veebilehes avaldamise toeta jääb õhku püüd ametikirjavahetuse korrastamisele. Nagu polekski Valitsus sellest huvitatud. Päris nii see ei ole, sest Justiitsministeerium soovitas Meelespea avaldada Riigikogu veebilehel. Küll keeldus seda avaldamast Eesti riigi infoportaali www.eesti.ee toimetaja.
Igatahes midagi silmakirjalikku on e-riigis, kui läbi paljude filtrite kontrollitud Meelespead ei õnnestu üles seada riigi hallatavatesse veebilehtedesse kuigi Riigikantselei kutsub – Tule ja räägi kaasa! Või tuleb nõustuda Sergei Zavjalovi lausutuga Vikerkaares: tänased isandad mängivad üleüldise vabaduse, võrdsuse ja vendluse valelikku näitemängu. Riigiasutuste avalikke veebilehti hoiavad endale peale Riigikantselei ja Majandus- ja Taristuministeeriumi ka Tiit Riisalu juhitud Presidendi Kantselei, Andres Anveldi Siseministeerium ja infoportaal www.eesti.ee. Nad ütlevad, et tule ja räägi kaasa, mida tuleb mõista - tule ja mängi kaasa!
Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant