ERR

Tartu ülikooli finantsõiguse dotsendi Lasse Lehise õigusekspertiis leidis, et VEB fondiga seotud toimingutes ei lähtunud valitsus ja Eesti Pank riigi esindajatena riigi esmasest kohustusest kaitsta kõigi Eesti residentide huve, kelle raha külmutati Venemaal.
Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra vahendas ERR-i uudisteportaalile õigusekspertiisi sisu, milles seisis, et VEB fondi komisjoni poolt tellitud Lasse Lehise õigusliku hinnangu kohaselt riik küll täitis VEB fondi kaudu ülesande vältida pankade pankrotistumist ja tagada riigi rahanduse toimimine, kuid jättis täitmata kohustuse kaitsta Eesti residentidest võlausaldajate huve nende raha Venemaalt tagasi saamisel.

Ekspertiisis oli kirjas, et riigi kohustus astuda samme Eesti ettevõtjate huvide kaitsmiseks tulenes juba üksnes sellest, et raha külmutamise põhimotiiviks olid Venemaa pretensioonid Eesti riigi vastu seoses NSVL valuuta sisevõlaga, ning mitte ettevõtjate käitumine, kelle raha Venemaale jäi. Järelikult kui raha külmutamise põhjuseks toodi Eesti riigi käitumine, siis lasus ka riigil kohustus tegutseda raha lahtikülmutamise nimel.

Olles ise samaaegselt VEB fondi sertifikaatide omanikud tegid valitsus ja Eesti Pank sertifikaatidega tehingud lähtudes kitsalt enda kui sertifikaadiomaniku huvist saada sertifikaadist rahalist kasu. Kui valitsusel ja Eesti Pangal õnnestus sertifikaate kasutada Põhja-Eesti Panga kahjumi katmiseks ning Eesti Pangal saada sertifikaatide müügist ka reaalset raha, siis oleks samalaadseid võimalusi sertifikaatide realiseerimiseks tulnud luua ka teistele kreeditoridele.

Sertifikaatide müügist saadud raha oleks muu hulgas tulnud jagada kõikide VEB fondi võlausaldajate vahel, mida samuti ei tehtud. Seega ei olnud Venemaal külmutatud nõuete omanikud sertifikaadist rahalise kasu saamisel võrdselt koheldud.

Vaatamata huvide konfliktile, mis seisnes selles, et valitsus ja Eesti Pank olid ka ise sertifikaadiomanikena õigustatud isikud, oleksid riigi institutsioonid pidanud oma tegevuses seadma prioriteediks kõigi Eesti residentidest kreeditoride õiguste kaitse, samuti tagama kreeditoride võrdse kohtlemise, selle asemel, et seada eesmärgiks enda kui sertifikaadiomaniku huvide eelistamise.

Lasse Lehis tutvustab õiguslikku hinnangut riigikogu uurimiskomisjonile järgmisel kolmapäeval.

Aleksander Krjukov

Märkmed: