Esimese ja kaugeima tähisena tasub meenutada, et eelmisel aastal möödus 475 aastat sellest, kui Tallinna Püha Vaimu kiriku tollane pastor Reinhold Beseler võttis endale kirikulaulude ja piiblitekstide maakeelde tõlkimisel abiliseks maarahva hulgast pärit koolipoisi Hansken Sussi (Hans Susi). Kuigi nende ühistöö tulemusest pole tänaseni enam midagi kirjalikul kujul säilinud, on taoline fakt siiski ajalooallikatega tõendatav. Seega võime tõdeda, et juba tollases reformatsioonijärgses Tallinnas tegeldi kirikulaulude eestindamisega. Ühtlasi asetab see oluliselt avaramasse kultuurilisse raami ka ettekujutuse meie kaugete esivanemate kokkupuudetest Euroopa tolleaegse kultuuriga. Polnud me noil ammustelgi aegadel nii kodukootud enam ühti. Meie vaimulike rahvalaulude pärand kinnitab seda samuti.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Teine tähtpäev, millest 30. novembril 2021 möödus 30 aastat, on kodumaa ja väliskiriku koostööna 1991. aastal valminud ja kasutusele võetud „Kiriku laulu- ja palveraamat“, mis vahetas välja 1899. aastal ilmunud eelmise luterliku kiriku lauluraamatu, mis kandis pealkirja „Uus lauluraamat“.Emakeelse kirikulaulu mõju on äärmiselt oluline kogu meie kirjakeele kujunemise loos. Eestikeelsele kunstluulele pani aga aluse just 17. sajandil riimi seatud kirikulaul. Sajand hiljem pietismiajastu vaimus koostatud kiriku lauluraamat kujundas aga oluliselt sõnavara ja väljendusvorme, mis kandusid edasi meie rahvusliku ärkamisaja isamaalistesse lauludesse.
19. sajandi viimasel aastal ilmunud uut lauluraamatut asuti Eestis uuendama ja täiendama juba enne Teist maailmasõda. Järgnevad aastakümned küll takistasid järgmise lauluraamatu koostamist, kuid eeltööd lauluraamatu uuendamisel jätkati nii kodumaal kui paguluses. Konverentsi kaks ettekannet peavad kunagised EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjonide liikmed: piiskop Tiit Salumäe räägib kodumaal tegutsenud lauluraamatukomisjoni tööst ning õpetaja Gustav Piir pagulaskiriku lauluraamatukomisjoni tegevusest.
Kuna hetkel käib juba EELK uue lauluraamatu koostamine, siis sellest annab ülevaate assessor praost Marko Tiitus, kelle juhtida on praeguse lauluraamatukomisjoni töö.
Kolmas kultuurilooline tähtpäev, millele ka selle minikonverentsiga kummarduse teeme, on läinud suvel möödunud Roman Toi 105. sünniaastapäev. Meenutame tema olulist osa aktiivse vaimuliku koorimuusika loojana, kirikumuusikuna ja organisaatorina 30 aastat tagasi ilmunud lauluraamatu saamisloos. Vaatame arhiivilindistust Roman Toi selleteemalisest esinemisest Tartu College´is 1. detsembril 1995.
Tervikuna on virtuaalne minikonverents tänulik kummardus väga paljudele Toronto eestlastele, kes oma aktiivse tööga, annetustega ja osavõtuga aitasid kaasa sellele, et kolm aastakümmet on üle kogu maailma asuvates eestikeelsetes luterlikes kirikutes saanud kogudus ühiselt laulda kaunis emakeeles kiitust Jumalale.
Konverentsi ,,Eestikeelne kirikulaul 475 ja „Kiriku laulu ja palveraamat“ 30. Väliseestlaste panus eesti kirikurahva lauluvarasse“ saate jälgida laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 10.00 EST Zoomis: meeting ID 878 7353 7270, https://us06web.zoom.us/j/8787....
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Info: vemu.ca, piretnoorhani@gmail.com 
