Eesti Vabariigi juuubeliaasta tippsündmused leiavad aset veebruaris ja nimetatud kuu on pühendatud Vabariigi Presidendile.

Kuu algas Tartu rahulepingu allkirjastamise 88. aastapäeva piduliku tähistamisega 2. veebruaril Tartus ja Tallinnas. Ja iga päev toob uusi üritusi – avatakse näitusi, toimuvad konverentsid, kontserdid ja teatrietendused. Tippsündmus on loomulikult Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine, mis riiklikul tasandil toimub 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. Nendel päevadel 90 aastat tagasi loeti just Pärnus ja Tallinnas ette iseseisvuse manifest. Iseseisvuspäeva pühitsemine ei jää ainult riigi korraldada, pidu on igas vallas, külas ja maakonnas.

Eesti ajaloo pöördelistest hetkedest

Estonia teatris on avatud näitus „Estonia – riik ja rahvas”, mis käsitleb Eesti riigi ja rahva käekäiku viimasel sajandil ühenduses Estonia teatri- ja kontserdimajaga. Näitus peegeldab Eesti elu olulisi hetki alates hoonele nurgakivi panekust 1910. aasta üldlaulupeo päevil läbi sõjatule ja okupatsiooniaastate kuni tänase päevani. Tartu Linnaraamatukogus saab vaadata raamatunäitust „Eesti välisteenistus 1918-1991”. Eesti Pangas avatakse Ajutise Valitsuse liikmete büstid ja rahvusraamatukogus Eesti riiklike teenetemärkide püsiekspositsioon. Näituste loetelu on aga palju pikem, pea igas maakonnas ja linnas on riigi juubeli puhul huvitavaid näitusi avatud.

Estonia teatri kammersaalis esietendub 16. veebruaril Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi dokumentaaldraama „President 1939”. Lavastuse keskmes on Eesti jaoks pöördeline sündmus 28. septembril 1939, kui Eesti delegatsioon sõlmis Moskvas NSV Liidu juhtkonnaga Vastastikuse Abistamise Pakti – „baaside lepingu“. Dokumentaaldraamas avanevad Eesti 1939-1940. aastate sündmused, valikud ja otsused, iseseisvuse lõpp ning president Konstantin Pätsi, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri ning peaminister Kaarel Eenpalu elusaatus Nõukogude Liidu vanglais.

Juubelipeod nii Pärnus kui Tallinnas

Veebruarikuu kõige sündmusterohkemad päevad on 22., 23. ja 24. veebruar, kui lisaks riiklikele toimub ka ohtralt maakondlikke üritusi. Näiteks 22. veebruaril on Halliste põhikoolis aktus ja kontsert, Valga keskraamatukogus on vabariigi aastapäevale pühendatud luuletuste lugemise konkurss, Elvas toimub mälumäng Eesti ajaloost, Valgas on maavanema vastuvõtt ja Taru ülikooli aulas aastapäeva kontsertaktus.

23. veebruaril tähistatakse Eesti riigi juubelit Pärnus: Tahkurannas pannakse pärjad Konstantin Pätsi sünnikohta ja Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja monumendile, Pärnu Eliisabeti kirikus eksponeerib Eesti Üliõpilaste Selts esimest sinimustvalget lippu ja Endla teatris esitleb Eesti Post juubelimarki. Kell 11 avatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument ja kell 12 algab Vabariigi aastapäeva paraad. Õhtupoolikul annab president Toomas Hendrik Ilves Pärnu Endla teatrisaalis üle Vabariigi teenetemärgid.

Pühapäev, 24. veebruar on Eesti Vabariigi 90. aastapäev. Päev algab traditsioonilise lipuheiskamisega Pika Hermanni torni Toompeal päikesetõusul kell 7.35 ja traditsiooniliselt saab sellest osa (nagu ka teistest päeva tähtsündmustest) rahvusringhäälingu raadio ja TV vahendusel kogu Eesti. Kes varast väljaminekut ei pelga, lähevad ise kohale.

Kell 10 on Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva jumalateenistus. EÜS toob kirikusse esimese sinimustvalge lipu. Tartus on juubelile pühendatud jumalateenistus Pauluse kirikus. Eesti Ajaloomuuseum avab Maarjamäe lossis suurnäituse „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”, mis on suurim ülevaatlik Eesti 20. sajandi ajalugu tutvustav ekspositsioon.

Keskpäeval annab president Toomas Hendrik Ilves Eesti Teaduste Aakadeemia saalis üle riiklikud teadus-, spordi- ja kultuuripreemiad. Kogu riigi jaoks kõige pidulikum hetk saabub kell kuus pärast lõunat, kui Estonias algab Vabariigi 90. aastapäeva kontsert-vastuvõtt. Kontsert, mille alguses meie riigipea aastapäevakõne peab, toimub teatrisaalis ja presidendi ning proua Evelin Ilvese vastuvõtt kontsertsaalis. Sündmusest teeb otseülekande meie rahvusringhääling. See on pidu kogu rahvale, kes ekraanil ja kes ekraani ees.

Lisaks nimetatuile on Presidendi kuus on veel palju üritusi, mis toimuvad kõikjal Eestis ja ka väljaspool.

Märkmed: