Putin nimetas pakti möödapääsmatult vajalikuks leppeks, kuna see aitas tema sõnul kindlustada tollast N. Liidu läänepiiri.
17. mail 1989 õnnestus mul saada MRP salaprotokolli vene- ja saksakeelsed koopiad Saksa Föderatiivse Vabariigi Välisministeeriumi ametnikult hr. Keiperilt. Mul avanes ka võimalus edastada kõnealused dokumendid N. Liidu esimesele ja viimasele presidendile Mihhail Gorbatshovile ning NSVL-i Ülemnöukogu liikmele Jakovlevile.
Sama aasta detsembri lõpul tunnistas ülemnõukogu salaprotokolli kehtetuks.
Ometi võtab president Putin selle taas oma kaitse alla ja nimetab seda koguni vajalikuks tollasest olukorrast ja kontekstist lähtudes.
Meenutagem, et pooled kohustusid salaprotokolli sisu hoidma ranges saladuses ja lubasid teineteist mitte rünnata.
Samas jagati ka mõjupiirkonnad: Balti riigid jäid selle dokumendi põhjal Vene mõjusfääri, v.a. Leedu põhjaosa, mis jäi nii Saksamaa kui Vene huvide sfääri. Paika pandi ka tulevane piir ja edaspidi lubati täpsustada Poola staatust.
Pooled leppisid kokku ka Bessaraabia küsimuses, mis jäeti samuti Vene huvisfääri.
Sellist dokumenti kaitseb siis praegune Venemaa president Vladimir Putin.