STOCKHOLM (EE) — Saksa vägede lahkumisel Eestist 1944. a. septembris ja enne Eesti teistkordset okupeerimist vene vägede poolt moodustati Eesti Vabariigi valitsus, mida asus peaministrina juhtima Otto Tief. Jälle kord lehvis Eesti lipp uhkelt Pika Hermanni tornis.
20. septembril 1944 luges peaminister Tief raadio kaudu rahvale ette deklaratsiooni, milles nõuti koheselt kõigi võõrvägede väljaviimist Eesti Vabariigi territooriumilt ning Eesti Vabariigi staatuse taastamist.
Kahjuks jäi peaminister Tief hüüdjaks hääleks kõrbes, teda ei kuuldud, sest Euroopas polnud suur sõda veel lõppenud.
22. septembril 1944 saabusid vene väed taas Eestisse, okupeerisid Tallinna ja seejärel kogu Eesti. Oli alanud teine okupatsiooniaeg, mis kestis tegelikult 31. augustini 1994, mil Eesti pinnalt lahkusid viimased punavägede jäänused.
Kuid poolesajandiline nõukogude okupatsioon ei suutnud eestlasi murda. Vabaduseideaalid elasid nende südameis edasi, ehkki 23% rahvastikust oli hävitatud.
Nende võitlus vabaduse ja iseseisvuse eest kandis ka lõpuks vilja, mis sai tugeva moraalse, poliitilise ja seadusliku toetuse nii Ameerika Ühendriikidelt kui tema lääneliitlastelt.
Jah, peame olema õnnelikud, et Eesti Vabariik on taas vaba. NATO ja Euroopa Liidu liikmena ning lääneriikide toetusel jätkub Eesti areng ja jätkub meie riigi ülesehitamise protsess.
Ka sel nädalal, kui me 65 aastat hiljem mälestame 1941. a. juuniküüditamise süütuid ohvreid, ootame, et Moskva tunnistaks N. Liidu õigusjärglasena oma vigu ja heastaks meie rahvale okupatsiooni ajal osaks saanud ülekohtu.
Veel nõukogude okupatsioonist (5)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Sul on täioelik õigus Peter!!! Ja mul on selgelt meeles kuidas tollal Bush seenior kui ka Soome President Mauno Koivisto täiesti tõmbusid tagasi igasugusest mõttest toetuda Baltikumi iseseivumis taotlust. Poliitilised tuuled puhuvad kuhu iganes, ja meie iseseivus on tingitud ka nende "nelja tuule" hetkeseisust.
Otsin materjali sündmuste kohta peale saksa vägede taganemist.
Kas on veel olemas raamatuid või artikleid selle kohta?
Olen pöördunud Vaba Eesti Sõna ja Postimehe poole, kuid kumbiki pole senini vastanud.
Oleksin väga tänulik kui keegi mind selles asjas aitaks.
J. Raud.
Kas on veel olemas raamatuid või artikleid selle kohta?
Olen pöördunud Vaba Eesti Sõna ja Postimehe poole, kuid kumbiki pole senini vastanud.
Oleksin väga tänulik kui keegi mind selles asjas aitaks.
J. Raud.
Paistab, et artikli autor on mõnusalt üle pingutanud, sest peale Islandi ei tunnustanud Balti okupatsiooni MITTE ÜKSKI maa, sh. USA. Ja kui mu mälu mind ei peta, siis mingi USA poliitik ütles tollal, et kui kommunism ei meeldi, siis minge mujale. Väikeriigid on alati olnud etturid suurriikide mängulaual.
Arvamus
TRENDING
