Veiko Rämmel
Vaidlen vastu, anonüümsus on arguse tunnus ja tänu meie argusele saavadki võimurid toimetada nii nagu nad toimetavad. Kui inimesel on midagi öelda, siis peab olema tal ka julgust oma isikunime all seda teha. Me siiski ei ela enam Stalini ega Hitleri riigis, kus selle eest pokri või koonduslaagrisse pisteti.
Muidugi saab vaielda, et saab ka muud moodi represseerida. Ei vaidle vastu, saab. Aga miks siis üldse meelsust avaldada, kui kardetakse?
Olen juba pikemat aega võidelnud mitteanonüümsuse eest. Ise hakkasin juba ca viis aastat tagasi kasutama vaid oma isikunime kõigis kommentaariumites ja seni olen elus, ega ole ka vangis. Samal ajal, kui ausa arvamuse eest pokri pannakse või muud moodi represseeritakse, mis siis ikka? Märtrite veri pidi olema ju väetis vabaduse üritusele, see ju pigem au kui häbi.
Kutsun seega üles kõiki igal pool ja ajal, kui peate vajalikuks oma arvamust või meelsust avaldada teha seda oma nime all!
Aga kui ei julge: "Lõuad pidada ja edasi teenida!"
