Kaivo Kopli EPLO
Prantsuse veinitootjad soovivad, et valitsus nimetaks veini toiduaineks
Veinijoomine Prantsusmaal on selgelt vähenenud, mistõttu tootjad on hädas
Vein pole Prantsusmaal enam alkohoolne jook, vaid looduslik toiduaine, kui enamik parlamendisaadikuid lepib sealsete veinitöösturite sooviga ja veini “ümberklassifitseerimise” seadustab.
Selline seadusmuudatus annaks veinitootjatele märksa suurema mänguruumi eelkõige oma toote reklaamimiseks ajal, mil prantslaste veinijoomine väheneb. Kui 40 aasta eest jõi keskmine prantslane 134 pudelit veini aastas, siis nüüd jagub jaksu vaid 77 pudeliks. Tarbimislanguse süüdlaseks peetakse muutusi tööharjumustes, hulga uute alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide ilmumist ning riiklikke joomisvastaseid kampaaniaid.
Viimaste hulgas on näiteks sagenenud politseireidid maanteedel, mis mõeldud muidugi liiklusohvrite vähendamiseks. Hukkunuid oligi läinud aastal 21 protsenti vähem kui varem. Ega veinitootjad muidugi ei ütle, et see halb on, neid paneb tegutsema ikkagi tõsiasi, et kuna autojuhtidel lastakse aina sagedamini ka alkomeetrisse puhuda, siis ei söanda paljud enne teeleasumist veinikest rüübata.
Õlletootjad eelisseisus
Seepärast nõuavad veinitootjad, et riik kataks nende saamata jäänud tulu niisamuti, kui jagati abi tubakatootjaile pärast seda, kui aktsiisi tõsteti ning sigaretivalmistajad osast tulust ilma jäid. Peale kompensatsioonitaotluse esitatakse ajalehe Le Monde teatel peaminister Jean-Pierre Raffarinile peagi seadus-eelnõu, millega muudetaks veini määratlus toiduaineks. Viin ja õlu jääksid muidugi endiselt alkoholiks klassifitseerituks.
Prantsusmaal 1991. aastal vastu võetud seadused, mille eesmärgiks on piirata alkoholitarbimist, keelavad veinitootjail kasutada vastavates reklaamides midagi enamat kui põhifakte oma toote kohta. See tähendab, et keelatud on reklaamid, kus veini tutvustatakse naeratustega, metafooridega ning mingite muude kujutistega peale veini enda.
Veinitootjad väidavad, et suured õlle- ja kange alkoholi tootjad on sedamoodi eelisseisus, sest nemad jaksavad rahastada mingeid üritusi ja ettevõtmisi, reklaamides oma tooteid nende kaudu ja keeluseadustest mööda minnes. Peale selle polevat nende tulude juures probleemiks ka näiteks ööklubides tasuta napsi- ja topsiringide tegemine.
Veinitootjad on juba mõnda aega kasutanud muidki võtteid oma turuosa säilitamiseks ehk nende endi sõnul lihtsalt ellujäämiseks. Nii näiteks toimus mõne kuu eest tuhandete osalistega meeleavaldus Chalon-sur-Saone’i linnakeses, kuhu oli kogunenud rahvast mitmelt poolt Burgundiast.
Vein – rahvuslik uhkus
Meeleavaldajad pahandasid, et prantsuse kultuur on aeglaselt veinist ära pööramas ning valitsus ei tee midagi hukatuse vältimiseks. “Ei, ei, ei viskile, Coca-Colale ja McDonald’sile. Jah, jah, jah Burgundia veinile, Epoisse’ juustule ja tigudele,” kõlasid hüüded ja loosungid.
Samal ajal käis veinitootjate delegatsioon ka pealinnas Raffariniga kohtumas. Peaministrile esitati ülevaade probleemidest: tervishoiu- ja liiklusohutuse kampaaniad on muutmas veinijoomist sotsiaalseks tabuks, konkurendid lõunapoolkeral on liiga ägedad, müügikogused vähenevad, veinide klassifitseerimise süsteem on arhailine ning valitsus ei toeta üldse veinitööstust, mis peaks olema kuulutatud rahvuslikuks rikkuseks.
Vein ja veinitööstus
Prantsuse veinitööstuses on hõivatud umbes 300 000 inimest, veinitööstus annab 15 protsenti riigi põllumajanduslikust toodangust.
Prantsusmaa on endiselt maailma suurim veinieksportija, vedades välismaale 15,4 hektoliitrit veini. Itaalia saab hakkama 15,2 ja Hispaania 9,6 hektoliitriga. Kuid möödunud aastal langes Prantsuse veinieksport neli protsenti, põhjuseks euro tugevnemine, prantsusevaenulikkus ühel peamisel turul USA-s ja äge konkurents Uue Maailma veinide näol.
Prantslased on endiselt maailma suurimad veinijoojad, tarvitades iga täiskasvanud inimese kohta 58 liitrit veini aastas. Itaallased saavad hakkama 55 ja hispaanlased 36 liitriga, samas kui sakslased jaksavad juua 21 ja britid 16 liitrit veini. Kuid veinijoomine väheneb – kui 30 aasta eest oli prantsuse leibkonna alkoholitarvitamises veini 75 protsenti, siis nüüd 60 protsenti. Allikas: OniVin
Vein polevatki alkohol, vaid toit EPLO
Eestlased Eestis | 04 Jun 2004 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
