Küllap teab ehk iga lugeja, mis tähekombinatsiooni VEMU taga seisab. Tegemist on Torontos, Tartu College’i (TC) hoones asuva väliseesti arhiiv-muuseumiga. See määratlus pole aga päris ammendav, sest VEMU on kujunemas ka üheks väliseesti suuremaks ja tähelepanuväärsemaks kultuurikeskuseks.
Hiljuti arutasid VEMUga seonduvat TC president em Elmar Tampõld, praegune president Jaan Meri ja Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar Piret Noorhani. Allpool on ülevaade nõupidamisel käsitletust mõningate allakirjutanu omapoolsete täiendustega.
Tartu College – ainulaadne väliseesti ärimudel/fenomen
Toronto kesklinnas asuv TC hoone pakub peavarju, tegutsemiskohta ja -võimalusi paljudele eesti organisatsioonidele, nüüd ka VEMUle. TC-is on alati peetud tähtsaks eesti kultuuri ja hariduse edendamist. 2009. aastast toimub see Eesti Õppetöö Keskuse koordineerimisel. Muide, Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel toimub käesoleval hooajal terve rida huvitavaid loenguid alates kokakunstist ja stressi maandamise meetoditest kuni meie ajalooni välja.
Aastate jooksul on TC struktuuri rüpes loodud ja arendatud üle 20 haridus-, õppe- ja kultuuriprogrammi. Samas tegutsevad ka akadeemilised organisatsioonid. Ruumide kasutamise eest kelleltki üüri ei nõuta. Nagu hr. Tampõld hiljuti oma Eesti Elus ilmunud artiklis mainis, on TC allorganisatsioonide elu Toronto Tartus on olnud suhteliselt mugav ja muretu kindla majandusliku aluse tõttu. Ainult TC majandamisel on ruumi nõudev VEMU mõeldav. Meie ühiskond ei suudaks seda kulu kanda.
Kõik see on osutunud võimalikuks tänu oskuslikule „sukeldumisele“ Kanada majandusellu, sest TC 18-korruseline hoone, üliõpilaste ühiselamu, kujutab endast pideva sissetuleku allikat. Tegemist on unikaalse ärimudeliga, mille sarnast pole teistes väliseestlaste asukohamaades ega ka mujal Torontos suudetud (või osatud) luua. Selle imetlusväärse ja küllap ka riskantse idee autor oli hr Elmar Tampõld isiklikult, kelle pühendumus, sihikindlus, ärivaist ja perspektiivitunne lubasid tal näha tulevikku. Lisaks nõudis see ka valmisolekut ulatuslikuks isiklikuks majanduslikuks/rahaliseks vastutuseks – osaliselt tänaseni. Olgu lisatud, et jutt on märkimisväärsetest, vägagi suurtest summadest. Nagu prof Jüri Kivimäe oma järelehüüdes pr Leida Tampõllule mainis, oli Leidal ka selles oma osa. „See oli ju Eesti ürituse teenimine, eestluse alalhoidmise nimel tehtud pingutused,“ ütles prof Kivimäe.
TC ühiselamu 41 aasta maksuvaba üldsissetulek (gross revenue) on $110 miljonit, millest ülejääk moodustab ca $20 miljonit. Esimese 10 aasta jooksul polnud mingit ülejääki, kuid praegu jääb Eesti ühiskonna tegevuse toetuseks ligikaudu 4000 dollarit igal tööpäeval. Kõik see kandub maksuvabalt järgmistele põlvkondadele.
Ehituse faasid
VEMU ehitus toimub faaside kaupa. Käesolevaks ajaks lõpetatud I faas moodustab lõviosa ümberehitusest, olgu see siis pealegi maa all või keldris ja suures osas isegi nähtamatu. Siingi tuleb esile tõsta soodsate tingimuste ehk ootamatult avanenud akna (loe: juhuse) ärakasutamise oskust, kui TC sai 1997. a sügisel linnalt loa autoparkla alumise korruse kasutamiseks arhiivimaterjalide hoidlana.
Et kõik siin ilmas vananeb, vajab samal ajal ka 41 aastane TC hoone üha enam kapitali renoveerimiseks. Ümberehitustega kaasneb sageli ootamatusi, nii kujunes ka käimasoleva VEMU ehitamise I faas planeeritust märksa kulukamaks, küündides $2 miljonini. Kindlasti oli see aga õigustatud, sest kogu senine töö on nüüd tehtud kvaliteetselt ja põhjalikult.
Samas seisab TC juhtkond keerulise probleemi ees, kuidas eelarvet balansseerides rahuldada kõiki vajadusi ja jätkata ühtlasi VEMU ehitamist. Hr. Tampõld rõhutas, et TC on siiani suutnud ellu viia kõik planeeritu, iga algatuse. Seetõttu pole kahtlust, et ka VEMU ehitus viiakse lõpuni. Aga millal, see oleneb meie ühiskonna vajaduste kujunemisest ja vahendite kandejõust. VEMU kasvab kultuurikeskusena mitmepalgeliseks – riiulid ja ruumid ei jää tühjaks. Näiteks – kallaktee peale on kavandatud 72-istmeline loenguruum, kus reede õhtuti võiksid toimuda kodu-Eesti filmide vaatamine ja pühapäeva hommikuti mugavas interjööris kirikuteenistused, kui suued saalid enam ei täitu. Et arendustegevus on argipäevane ja pikaajaline protsess, kulus kaks aastat, enne kui linnalt õnnestus välja kaubelda lisa-ehituspind, mille maahinna väärtus on arvestuslikult miljon dollarit. „Niimoodi ehitame oma püsivaid rajatisi. VEMUle suunatud pärandustega hoiame oma aja lugu, aga ehitame ühtlasi ka alaliselt elava/tegutseva sillapea välis- ja kodueesti kultuurivahendajana,“ selgitab hr. Tampõld.
Jaan Meri hindab käimasoleva ehitusprogrammi kogumaksumust $3,5-4 miljonile. Ehituste II faasis on kavas paigaldada tõstuk (lift) ja ehitada sissepääs Madison Avenue’lt. Lifti ehitus on eriti suure tähtsusega arhiivimaterjalide kohaletoimetamise ja korrustevahelise ühenduse seisukohalt.
Miks on VEMU nii vajalik?
II maailmasõja lõpul kodumaalt lahkunud eestlased on väliseesti tegevuses olnud kui kännumurdjad; nende õlgadele langes raske ülesanne – rajada n-ö väikesed Eestid oma uutes asukohamaades. See polnud sugugi lihtne – säilitada oma keelt ja kultuuri võõra rahva keskel. Nüüd on see põlvkond siit ilmast lahkumas või juba lahkunud. Nende tänuväärne tegevus vajab aga kiiresti jäädvustamist, sest väliseesti ajalooline materjal kujutab endast otsekui ausammast vaba Eesti järjepidevusele, mis okupeeritud kodumaal aastakümneteks katkes. Selle materjali kogumine ja korrastamine võimaldab järeltulevatel põlvedel väliseesti ajalooga hõlpsamalt tutvuda, nii et neil poleks piltlikult vaja hakata käima mööda külasid regilaulusid kogumas ja üles kirjutamas. Aastakümneid toimunud arhiivimaterjali kogumine on nüüd saanud uue hoo ja tuule tiibadesse peaarhivaar Piret Noorhani professionaalsel juhendamisel. See välistab kuluka professionaalsete nõustajate palkamise vajaduse.
Ehkki TC keldris leidub materjale juba suurel hulgal, võetakse jätkuvalt vastu väliseesti isikute ja organisatsioonide arhiive, kunsti, ajaloolise tähendusega esemeid ja pisitrükiseid. Kuigi raamatuid on sedavõrd palju, et nende jaoks enam ruumi polegi, soovitatakse kõigil, kes oma eestikeelsest kirjandusest kavatsevad loobuda, eelnevalt küsida selle kohta nõu Piret Noorhanilt.
Kuid VEMU fookus ja dimensioonid on veelgi laiemad, mis võimaldaksid luua ja süvendada kontakte Eestiga. Eesti-Kanada noortelepingu alusel saavad asjast huvitatud eestlased VEMUs töötada, mille vastu on ka suur huvi. Oleks ka võimalus korraldada siin Eesti kunsti-, foto- vm näitusi. Aga miks mitte – arendada ka poliitilisi, ärilisi ja majanduslikke suhteid kodu- ja väliseestlaste vahel. Piret Noorhanil on tekkinud juba hulgaliselt kontakte VEMUst huvitatud isikutega nii Eestis kui väljaspool. Neid oleks vaja koondada. Võib-olla oleks mõttekas selleks luua VEMU Sõprade Selts?
VEMU loomise kogu idee on ajendatud soovist väärtustada ja säilitada siinset eesti kultuuripärandit ja vaimset kapitali järgmistele põlvedele. See on algatus, mis vajab majanduslikku, sisulist ja moraalset tuge. Siit jõuame sujuvalt järgmise teemani.
Aita kaasa VEMU ehitamisele, investeeri tulevikku!
On täiesti selge, et nii „õlitatult“ ja kindlalt kui TC majandusmehhanism ka ei toimi, vajatakse kõnealuse suurprojekti elluviimiseks ühiskonna abi. Küsimus on, kuidas tasakaalustada kasvavaid vajadusi ja majanduslikku kandevõimet, sest mitte kogu TC ülejääk ei lähe ju VEMUle. Olukorras, kus Eesti Õppetöö Keskus omab registreeritud heategevusliku organisatsiooni staatust, millega kaasneb tulumaksusoodustus ehk maksutagastusõigus, oleks iga organisatsiooni või rahvuskaaslase „õla allapanek“ väga teretulnud ja annetajale ühtlasi kasulik.
Pea kõigil meist on ju soov jätta endast maha mingi väärtuslik ja kõnekas jälg, mida inglise keeles tuntakse legacy’na (eesti k. – pärand, legaat, annak). Ainulaadse VEMU ehitus annab selleks ideaalse võimaluse – aidata kaasa eestluse kestmisele üle aja. Rõõm tõdeda, et varasematele üleskutsetele on juba reageeritud. Arhiivi tööd on majanduslikult toetanud Eesti Sihtkapital Kanadas. VEMU ehituseks on rahalisi annetusi laekunud kokku ligi $100.000. VEMU tänab toetajaid: Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond, Alliki Arro, Korp! Fidentia, Eesti Naisüliõpilaste Selts, Aino Müllerbeck, Juta Ilvese pärandifond, korp! Sakala, Els Greensides, Erich ja Vaike Rannu, Hiidlaste Selts ja arvukad anonüümsed annetajad TC üritustel.
Annetused lähevad 100%-liselt ehitusse, kui annetaja ei soovi teisiti. TC kannab jooksvad ja vahenduskulud. VEMU rahastamine võiks olla meie kõigi ühisprojekt. Seetõttu ootab Eesti Õppetöö Keskus toetusi ja pärandusi. Kas poleks tore, kui VEMU külastaja leiab tulevikus seal oma nime kandva riiuli, ruumi või ka nii vajaliku tõstuki? Küsimus taandub ju meie jätkusuutlikkusele ehk kestlikkusele.
Piret Noorhani loodab, et VEMUst võiks ideaalis kujuneda katusorganisatsioon Kanada eestlaste arhiivi- ja raamatukogudele, võimalusel ja vajadusel kogu Põhja-Ameerika eestlaskonna kultuurivaradele. Ta näeb ka koostöövõimalusi Kanada ja Eesti mäluasutustega ning globaalse balti kultuuripäranditega tegeleva Baltic Heritage Network’iga – eriti säilitamise ja infotehnoloogia (digiteerimine, andmebaasid) vallas, aga ka akadeemilises uurimises ja kultuurivahetuses. Koostööprojektid aitavad ka raha sisse tuua. Eesti riik on Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetanud VEMU tegevust. Vahest sooviks Eesti riik aidata ka kaasa VEMU valmimisele?
VEMU valmimine oleneb lõppkokkuvõttes meie kõigi soovist ja valmisolekust selles osaleda. Peatselt on kõigil võimalik kiiremini ja rohkem VEMU kohta infot hankida võrgulehelt: www.vemu.ca
