Avaldust pooldas 364 seadusandjat, vastuhääletanuid ega erapooletuid polnud, teatas Interfax.
Dokumendis öeldakse, et «1944. aasta 24. novembril lõppes Nõukogude vägede strateegiline pealetungioperatsioon Baltikumis, mille tagajärjel löödi puruks fašistlike Saksa vägede grupeering Baltimaades».
«Seejuures moodustasid meie kaotused üle 200.000 inimese ning nende inimeste kangelastegu ei tohi unustuse hõlma vajuda ega häbistatud saada,» seisab avalduses.
Venemaa seadusandjad väljendasid pahameelt selle üle, et «meie päevil austatakse Balti riikides SSi väeosade niinimetatud Balti leegionäre, mis tunnistati Nürnbergi tribunalis kuritegelikeks».
Riigiduuma väitel kiusatakse Lätis, Leedus ja Eestis taga Nõukogude armee veterane, avaldus mainib ka fašismivastases võitluses langenute mälestusmärkide rüvetamist.
«Kõik see tunnistab, et mõned poliitilised jõud panevad sisuliselt toime moraalse vandalismi akte natside ohvrite mälestuse suhtes, millega määravad endale vääramatult Euroopa poliitiliste marginaalide rolli,» öeldakse dokumendis.
Riigiduuma liikmete hinnangul on lühinägelik «Baltimaade teatud võimuringkondade poliitika, mis põhineb ajaloofaktide eelarvamuslikul tõlgendamisel ning Venemaale pretensioonide esitamisel nõukogude okupatsiooniaja eest».
Samuti ei vasta see Venemaa seadusandjate sõnul nende riikide rahvaste tõelistele huvidele.
«Sisuliselt asetatakse võrdusmärk Baltimaade fašistliku Saksamaa-poolse okupeerimise ja Nõukogude Liidu vabastava missiooni vahele Teises maailmasõjas,» märgitakse avalduses.
«Pärast Läti, Leedu ja Eesti astumist Euroopa Liitu ja NATOsse pole sarnased spekulatsioonid mitte ainult hääbunud, vaid isegi ulatuselt kasvanud ning neid on hakatud visalt peale suruma Euroopa organisatsioonidele Venemaa suhtes rakendatava poliitikana,» seisab dokumendis.
«Hiljuti esitasid mõned Euroopa Parlamendi liikmed, kellest paljud on Balti riikide saadikud, algatuse boikottida Suure Isamaasõja võidu juubeli tähistamist 2005. aasta 9. mail Moskvas,» lisasid seadusandjad.