Euroopa Parlamendi ja Vene riigiduuma korrapärasel ühiskomisjoni kohtumisel ründas Eesti idanaaber karmilt Lätit, kuigi kohtumisel ei esinenud keegi ei Venemaalt ega Lätist.
Kohtumise päevakorda oli Euroopa Parlament pannud Vene duuma valimised ning riigiduuma olukorra Eestis ja Lätis. Viimasel hetkel muutus päevakorrapunkt ainult aruteluks Läti üle, mis kestis üle kolmveerand tunni kogu kahetunnisest kohtumisest
“See oli kuidagi ära muudetud, kuid eks meist oli juttu niikuinii,” tõdes eile Strasbourgist europarlamendi vaatleja, Mõõdukate juhtfiguur Toomas Hendrik Ilves. “Oli ootamatult huvitav üritus, kus venelased saatsid välja ühe jõhkraima dokumendi, mida ma olen nende poolt näinud, kuid ei olnud ise kohal.”
Vene duuma deklaratsioon on Ilvese sõnul karm, ähvardades mitte ratifitseerida Vene – Euroopa Liidu partnerlus-koostöölepingut, mis käsitleb suhteid Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. “Nad lubasid mitte ratifitseerida seda osa, mis puudutab Lätit, ning see kujuneb ilmselt suureks probleemiks siis, kui Vene ähvardustega jätkab,” ütles Ilves.
Ilves küsis Euroopa laienemisvolinikult Günter Verheugenilt, mis juhtub siis, kui Venemaa teeb, mida lubab. Verheugen vastas, et sel juhul kaotab Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline leping kehtivuse. “Oleme seda ähvardust teistes kontekstides kuulnud ka Eesti kohta,” lisas Ilves.
Vene duuma süüdistas Eesti lõunanaabreid läti keele pealesurumises kohalikele venelastele, nimetades seda “forsseeritud assimilatsiooniks”. Samuti olevat Läti ebademokraatlik riik, kaitseb fa‰iste ja nimetab enese vabastamist punaarmee poolt okupatsiooniks. Riigiduuma heitis ette, et lätlased toetavad SS-lasi ja viivad kohtu alla neid sangareid, kes võitlesid fa‰ismi vastu.
“Ilmselt jäeti Eesti välja seepärast, et Läti olukord on raskem ja Eesti on ähvardustest pääsemas,” lisas Ilves. “Võib-olla otsustasid nad keskenduda ühele riigile, lootuses, et sellest tuleb midagi välja.”