Vene võrgulehe RIA Novosti teateil olla endine valitsusjuht kasutanud isiklikuks rikastumiseks ebaseaduslikke võtteid ja vahendeid. Prokuratuur asus uurima Kasjanovi tegevust parlamendi alamkoja saadik Aleksandr Hinshteini nõudmisel.
Ajakirjandusse on imbunud teateid, et Kasjanov ostis mõni aeg tagasi omaaegse NLKP KK Poliitbüroo kurikuulsale ideoloogiajuhile Mihhail Suslovile kuulunud uhke villa. Prokuratuur peab nüüd selgitama, kas Kasjanov rikkus seejuures seadust.
Ekspeaminister on kinnitanud, et tema pole seadust mingil viisil rikkunud ega kõveraid teid kõnealuse kinnisvara muretsemisel astunud. Kasjanovi advokaat edastas ekspeaministri avalduse, milles öeldakse: „Kogu oma tegevuse kestel valitsusasutustes pole ma kordagi rajanud ühtki ärilist ettevõtet; ka pole mulle kunagi kuulunud ühegi firma aktsiaid ega muid väärtpabereid.“
Mäletatavasti tagandas president Vladimir Putin 2004.a. veebruaris Kasjanovi ametist üsnagi segastel asjaoludel. Analüütikutel on andmeid, et Kasjanovi ja tema kabineti laialisaatmine võis olla tingitud diametraalsest mõtete lahkuminekust suhtumises õligigandi Jukos ja selle juhi Mihhail Hodorkovski tegevusse, eriti aga viimase vastu algatatud kohtuprotsessi.
Paljud arvavad, et imposantse maja omandamine võib olla paljas ettekääne kriminaalasja algatamiseks Kasjanovi vastu, kes on viimasel ajal karmilt kritiseerinud mitte ainult Hodorkovski juhtumi kohtumenetlust, vaid riigi juhtkonda, öeldes, et Venemaa on nüüd lahkunud demokraatia teelt ja kahjustanud oma rahvusvahelist mainet. Kõik see on Kasjanovi sõnul taas tekitanud umbusaldust Moskva vastu ja takistab riigi majanduslikku arengut. Eriti krõbedate sõnadega on ta arvustanud Putini tegevust presidendina.
Kasjanovist endast on räägitud kui võimalikust presidendikandidaadist 2008.a. valimistel. Mõned vaatlejad on võrrelnud teda Ukraina presidendi Viktor Jushtshenkoga, kes tehnokraadina on võimeline väga edukalt ka riiki juhtima.
Mõistagi on see kõik Kremli praegused isandad närvi ajanud, sest nemad sooviksid Putini mantlipärijana näha praegust kaitseministrit Sergei Ivanovi.
BBC Moskva vaatleja Steven Rosenberg on veendunud, et teade M. Kasjanovi vastu kriminaalasja alustamisest võib tegelikult olla mõeldud talle hoopis valitsusepoolse hoiatussignaalina jääda eemale poliitikast või vastasel juhul seista silmitsi kriminaaluurimisega, kohtuprotsessiga ja võimalik, et ka vangistusega. Samas pole ju saladus, et kõik Vene justiitsasutused on Kremli kontrolli all ja viimase poolt manipuleeritud.
Vene põhiseadus oma praegusel kujul ei võimalda Putinil enam kolmandat korda presidendiks kandideerida, aga keegi ei tea, mis eelolevate aastate jooksul võib veel juhtuda. Kui Vladimir Putin tõesti tahab Venemaa presidendina jätkata, pole tema teel eriliseks takistuseks ka konstitutsioon, mida saab ju vastavalt vajadusele muuta ja mugandada.