Läti Antifašistide Komitee esimees Eduard Gontšarov on veendunud, et pronkssõduri Tallinna kesklinnast äraviimine ja sellele järgnenud massirahutused olid osaks operatsioonist Venemaa Föderatsiooni naaberriikidest “vene raha” väljasurumiseks.
Gontšarovi versiooni järgi räägivad Eestis, Lätis, Gruusias ja Ukrainas hiljuti toimunud sündmused sellest, et USA-meelsed jõud loovad Venemaa ümber “sanitaarpiiri”, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
“Mälestussamba üleviimine oli vaid ettekääne Venemaa ja Eesti vaheliste suhete halvenemiseks. Lätis ei läinud see stsenaarium läbi, seepärast võttis opositsioon kasutusele plaan “B”,” selgitab Gontšarov oma seisukohta.
Riias asuvat II Maailmasõjas saavutatud võitu tähistavat monumenti on proovitud juba korduvalt kasutada suhete halvendamiseks Venemaaga. Seda prooviti õhku lasta ka ööl vastu 7. juulit 1997. aastal, kuid detonaator toimis ennetähtaegselt ning hukkus kaks ultranatsionalistliku liikumise “Pikserist” liiget.
Pärast pronkssõduri äraviimist tõstsid Läti marurahvuslased Riias asuva monumendi teema päevakorda. Gontšarovi sõnul ei läinud sellega kaasa Venemaa investeeringutest huvitatud koalitsioon, monument on endiselt oma kohal.
Eestis aga, Gontšarovi sõnul, toimis stsenaarium tõrgeteta. Antifašist on veendunud, et 26. aprillil alanud rahutused tekitasid eestlastes viha venelaste ning kõige nendega seotu vastu. Selle tagajärjel lähevad nüüd Venemaa rahad Eestist ära.
Gontšarov ei usu eriti Öise Vahtkonna aktivistide osavõttu massirahutuste organiseerimises, sest peab seda ühingut liiga nõrgaks organisatsiooniks, mis ei ole võimeline inimesi ühendama ega neid juhtima.
“Kaks ööd märatsesid tänavatel tavalised marodöörid, mitte nuiade ja Molotovi kokteilidega relvastatud professionaalsed huligaanid. Kohe tekib küsimus: kas tsiviilisikute seas üldse oli vandenõulasi?” räägib Gontšarov.
Lätis aga võttis Gontšarovi sõnul pärast monumendi äraviimise plaani ebaõnnestumist opositsioon kasutusele teise strateegia: nüüd süüdistatakse valitsust korruptsioonis.