Toimetaja: Tuuli Aug EPLO

Norra julgeolekupolitsei hinnangul on riiklik spionaaž Norra vastu rekordtasemel ja aktiivselt tegutsevaid riike rohkem kui kunagi varem, Vene agendid aga tegutsevad vähemalt sama intensiivselt kui enne Nõukogude Liidu lagunemist.

„Terve rida riike on viimastel aastatel tihendanud oma spionaaži Norras,” kinnitas Norra politsei julgeolekuteenistuse juht Jørn Holme Aftenpostenile.

„Paljude riikide luureteenistused olid Külma sõja ajal väga aktiivsed. 90-ndad olid rahulikud ja siis aktiivsus tõusis taas. Praegu oleme tagasi Külma sõja eelsel tasemel. Suur erinevus on selles, et märksa rohkem riike on Norras aktiivsed,” selgitas Holme.

Politseijuhi sõnul ei saa ta riikide nimesid öelda, kuid ta kinnitas, et aktiivse spionaažiga tegeleb Norras rohkem riike, kui inimesed arvatagi oskavad.

Mitme allika üksmeelsel hinnangul on Vene luure aktiivsus Norras kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Samuti on paljud Venemaa Oslo saatkonnas töötavad inimesed Vene luurega seotud ja nad püüavad Norras luua kohalike agentide võrku.

Aftenposteni hinnangul on kõik Põhjamaad Venemaa jaoks tähtis huviobjekt, kuid eriti Norral on väljavenitatult asuvates Põhjamaades strateegiline positsioon, lisaks on Venemaa ja Norra ühisel piiril veel lahendamata küsimusi ning Venemaa on huvitatud ka Põhjapooluse alade maavarade kuuluvuse ümber toimuvast kemplemisest.

Info hankimiseks kasutavad spioonid ka moodsat tehnikat, kuid vana hea meetod - kohalike agentide värbamine - pole kuhugi kadunud. Spioon otsib norralastega kontakti, mõjutab neid ja püüab siis agendiks värvata.

„Üks meie ülesandeid on takistada heade norralaste värbamist sellistesse võrkudesse. Kui me avastame värbamiskatse, siis me võtame värvatavaga ühendust. Nii saab vältida, et inimene seob end millegagi, millest ta ei pruugi hiljem välja saada. Värbamine võib käia nii, et inimene ise ei saa arugi,” selgitas julgeolekuteenistuse juht Holme.

Märkmed: