Vene õigeusu kiriku nõuded on õigustühised
Stockholm (EE) — Reedel, 4. oktoobril kirjutati Eesti Päevalehe Online uudistes, et Eesti asuv Moskva patriarhaadi alluvusega õigeusu kirik ei loobu õigusjärgluse nõudest. See nõue on aga õigustühine.
Eestis hakkas vene õigeusk levima tunduvalt hiljem kui tema naaberriigis Rootsis, ja sai õige hoo sisse alles 1840. aastal — siis, kui Moskva õigeusu kiriku patriarhaat alustas Venemaa alluvuses olevas Eestis usuvahetuse kampaaniat, mida propageeris ja juhtis tollane Vene ülemvõim Eestis.
Vastloodud õigeusu kogudused Eestis allutati kohe Moskva patriarhaadile vaatamata sellele, et ehitatud kirikud ja nende varad kuulusid eestlastele.
Pärast Vabadussõja võidukat lõppu sai õigeusu kirik Eestis autonoomseks ja lahkus 1923. aastal Moskva patriarhaadi alluvusest.
Aastatel 1923—1944 oli Eesti Apostellik Õigeusu Kirik Konstantinoopoli Oikumeenilise Õigeusu Patriarhaadi alluvuses.
1945. aastal, pärast Eesti teistkordset okupeerimist N. Liidu poolt allutati Eesti õigeusu kirik sunniviisiliselt ja kanoonilist korda eirates Moskva patriarhaadile.
Eesti Apostellik Õigeusu Kirik taastas oma tegevuse Eestis 1996. aastal ega tunnistanud end enam Moskva patriarhaadile alluvaks.
Seda joont oleks pidanud ka meie poliitikud Eestis kindlalt hoidma. Polnud mingit poliitilist ega ka praktilist vajadust loovutada Venemaale Eesti territooriumil ja Eesti rahva poolt ehitatud 18 kirikut rentimise korras 50 aastaks naeruväärse hinnaga — üks kroon kuus.
Ka suvine Moskvale alluva õigeusu kiriku registreerimine meie siseministeeriumi poolt oli täiesti vale samm, sest sellega tegelikult lõhestati Eesti Apostellik Õigeusu Kirik.
Siinjuures võib paralleeli tõmmata Rootsi käitumisega analoogilises olukorras.
Rootsis ehitati esimene õigeusu kirik juba 1641. aastal ja sellest ajast kuni tänini on õigeusk säilinud Rootsi ühiskonnas.
Kui 1996. aastal saabus Stockholmi Moskva patriarhaadi lähetusel 36-aastane preester Aleksander (kodanikunimega Aleksander Piskunov) ja avaldas soovi ümber registreerida siinne kogudus Moskva patriarhaadi alluvusse, keeldus Rootsi seda tegemast, soovides mitte lõhestada Rootsi õigeusu kirikut.
Ja kui rääkida Vene õigeusu kiriku varadest Eestis, siis ei olnud neid olemas enne 1940. aastat ja ei ole neid olemas ka praegu.
Kõik Eestis asuvad õigeusu kirikud ja nende varad kuuluvad ainult Eesti rahvale, kes on need kirikud ehitanud ja nende varad loonud.
Arvamus
TRENDING
