Heiki Suurkask
Ühtne Venemaa võitis valimised, Paremjõudude Liit ja Jabloko hävisid
Baðkortostani valimisjaoskondades leiti 100 000 võltsitud hääletussedelit
Vene valimistel oli juba ette teada, et ausalt neid ei korraldata. Valimisseadusega oli ajakirjandusele valimiskampaania kajastamisel pandud ette ranged piirid, kuid neid reegleid rikuti ennekõike president Vladimir Putinit toetava võimupartei Ühtne Venemaa huvides.
Tulemuseks on valijate võõrandumine poliitikast, võimulolija sai aga lisaeelised võimul edasi püsimiseks.
Esimesed ametlikud valimistulemused vaid kinnitasid seda. Nende kohaselt oli riigiduuma valimiste edukaim erakond Kremli-meelne Ühtne Venemaa, mis kogus 36 protsenti häältest. Teisel kohal oli 15 protsendiga Vladimir Îirinovski juhitav marurahvuslik Liberaaldemokraatlik Partei. Neile järgnes 13 protsentiga Gennadi Zjuganovi Kommunistlik Partei ja 7 protsendiga vasakpoolne Kremli-meelne valimisliit Kodumaa (Rodina) eesotsas Dmitri Rogoziniga. Alla valimiskünnise olid jäämas Paremjõudude Liit ja liberaalne erakond Jabloko.
“Alanud oli võidujooks, kuid ühe jooksja naelikud olid naeltega tartaani külge kinni löödud, teise jooksja pahkluud teibitud jooksuraja külge, kolmandale kaasa pandud aga sajakilone raskus. Neljas võistleja startis mootorrattal,” iseloomustas Vene parlamendivalimisi politoloog Georgi Satarov ajalehes Moskovski Komsomolets.
Sohk baðkiiri moodi
Peatähelepanu keskendus eile Baðkortostanile. Kaks päeva enne valimispäeva saatis kommunistide liider Gennadi Zjuganov keskvalimiskomisjonile avaliku kirja, meenutades, kuidas 2000. aasta presidendivalimistel varastati temalt 600 000 häält Tatarstanis ja anti need president Valdimir Putinile. Nüüd väitis Zjuganov, et seekord üritatakse korraldada sama ulatuslikku sohki Baðkortostanis.
Zjuganovi süüdistus leidis kinnituse juba päev hiljem, kui kohalik prokuratuur tuvastas, et Baðkortostani administratsiooni tellimusel olid mõned selle liikmed lasknud trükkida üle-määrase hulga kohalike presidendivalimiste bülletääni. Kohale rutanud vaatlejatel õnnestus konfiskeerida 100 000 võltsitud sedelit, teatas uudistekanal BashNews.
Eile sattus valimisvaatlejate buss Baðkortostanis kohalike elanike kivirahe alla, viga sai 25 sõltumatut vaatlejat. Baðkortostani president Murtaza Rahhimov on tuntud president Putini toetajana, tema juhitavas vabariigis on aga kaevatud eriti häälekalt opositsioonipoliitikute telefonikõnede pealtkuulamise, raadiojaamade vabaduse piiramise ja nüüd siis ka hääletussedelite võltsimise üle.
Paraku ei piirdunud meedia ja valimiskomisjonide alistamine võimupartei tahtele ainult ühe vabariigiga, pigem tuli lugeda kokku üksikuid regioone, kus valimistulemustega ei üritatud manipuleerida.
2000. aasta presidendivalimistel olid suurimad võltsimis-skandaalid seotud Saraatovi oblasti, Dagestani, Kabardino-Balkaaria, Tatarstani ja Baðkortostaniga. Detsembri 1999 ja aprilli 2000 vahel oli aga valijanimekirjadesse tekkinud juurde 1,3 miljonit inimest – ajal, mil Venemaa rahvaarv vähenes.
Valimissohki on esinenud Venemaal kogu nõukogudejärgse aja, kuigi enam ei ole võimalik edastada 99,9-protsendilisi tulemusi. Enamasti soosib võltsimine võimuparteisid, aga ka kommunistid ja liberaaldemokraadid on niimoodi lisahääli saanud. 1993. aasta valimisi uurinud Vene analüütikud kinnitasid, et siis antud 58,2 miljonist häälest umbes 9 miljonit olid võltsitud.
Mitut moodi sohiteod
Venemaal esineb vähemalt kolme liiki valimissohki. Kõige tavapärasem on nn klassikaline sohk – valimisurnidesse topitakse ka hääletamata jätnute sedelid märkega ühe bloki poolt. 1993. aastal võitsid sel moel kommunistlik partei ja agraarpartei juurde kokku 3,5 miljonit häält.
Ka teine sohiliik pärineb nõu-kogude aja valimistavadest. Valimiste ringkonnakomisjonid lugesid kokku jaoskondade hääled ja kirjutasid protokollid ümber, nihutades hääli ühe partei tagant teise taha. 1993. aastal võitis sel moel kõige enam Îirinovski Liberaaldemokraatlik Partei (+6 miljonit häält), kaotajate hulka kuulus aga tollane võimupartei Venemaa Valik (-2 miljonit häält), leidsid eksperdid.
Kolmandat liiki sohk mahtus “vigade” ja “eksituste” alla, mis tekkis eri tasandite valimiskomisjonide antud tulemuste liitmisel ja lahutamisel. Algsete protokollide ja lõpp-protokollide erinevus oli 1993. aastal umbes 135 000 häält.
Riigiduuma valimised
1993
• Liberaaldemokraatlik Partei (Þirinovski) - 22,9%
• Venemaa Valik (võimupartei) - 15,5%
• Kommunistlik Partei - 12,4%
• Venemaa Naised - 8,1%
• Agraarpartei - 8%
• Javlinski-Boldõrev-Lukin - 7,9%
• Venemaa Ühtsuse ja Üksmeele Partei 6,7%
• Demokraatlik Partei 5,5%
• ülejäänud 13%
1995
• Kommunistlik Partei 22,3%
• Liberaaldemokraatlik Partei 11,2%
• Meie Kodu on Venemaa (võimupartei) 10,1%
• Jabloko (Javlinski) 6,9%
• ülejäänud 59,5%
1999
• Kommunistlik Partei 24,3%
• Liikumine Ühtsus (võimupartei) 23,3%
• Isamaa – Kogu Venemaa (võimupartei) 13,3%
• Paremjõudude Liit 8,5%
• Þirinovski Blokk 6%
• Jabloko (Javlinski) 5,9%
• ülejäänud 18,7%
Vene parlamendivalimised tõid Putini-meelsetele võimu juurde EPLO
Kuumad uudised | 07 Dec 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
