Tallinnas kahe päeva jooksul paljude riigikogu saadikute, välisministeeriumi kõrgete ametnike ja suurettevõtete esindajatega kohtunud vene poliitik leiab, et Eesti ignoreerib real juhtudel rahvusvahelise õiguse norme, mis on kirja pandud Viini inimõiguste konventsioonis ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, kirjutas venekeelne ajaleht Molodjož Estonii.

«Kõik see mürgitab kahepoolse koostöö atmosfääri Tallinna ja Moskva vahel, jätab jälje ELi ja Venemaa suhete dünaamikale ning ei anna võimalust ellu viia mõningaid üleeuroopalisi projekte, sealhulgas üldeuroopaliku humanitaarvälja üldehitamist,» tõdes Lihhatšov.

Vene föderatsiooninõukogu liikmete sõit Eestisse, mis toimus riigikogu kutsel, näitab Lihhatšovi hinnangul siiski seda, et mõlemal poolel on piisavalt huvi teha vastastikku koostööd. Tema sõnul tuleb praegu viia läbi kahepoolsete suhete monitooring, mis hõlmaks poliitilist, majandusalast, pankadevahelist ja kaubanduskoostööd ning «muidugi ka humanitaarkoostööd».

Lihhatšov märkis, et kahe päeva jooksul räägiti läbi väga palju küsimusi. Ta oli samas veendunud, et sellised kohtumised on kahjuks harvad ning oleks pidanud toimuma juba varem. Lihhatšoviga koos käis Eestis ka föderatsiooninõukogu liige Boriss Listov.

Vene poliitikute väljendasid vestlustes siinsete riigitegelastega oma seisukohta, et vaatamata sisepoliitilistele lahkarvamustele, tuleb järgida rahvusvahelisi õigusnorme, millele olevat viidanud ka austatud rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Eesti kui suveräänne ja seega ka vastutust kandev riik ei saa nende hinnangul jätta tähelepanuta rahvusvahelise üldsuse arvamust.

«Siseteguritest tulenev lahendamatus ja ebaselgus pidurdavad majandus- ja kaubanduskoostööd,» toonitas Lihhatšov, kommenteerides oma kohtumisi Eesti seadusandjatega, kes tõid tema sõnul paljude protsesside puhul välja sisemisis põhjusteid, viitasid ühiste otsuste tegemise keerukusele koalitsioonis ning erakondade poliitiliste seisukohtade lahknevusele.

Venemaa saadikuna ELi juures töötanud Lihhatšov tõstis intervjuus Molodjož Estonii korrespondendile eriti esile seda, et tema visiit Eestisse on katse siluda suhteid Tallinna ja Moskva vahel. Tema sõnul näeb ka Vene välispoliitiline kontseptsioon ette eelistuse andmist kahepoolsetele suhetele.

«Me leiame, et Euroopa Liit – see on struktuur, mis alles kujuneb ja raskused ühenduse sees ainult suurenesid pärast 1. maid 2004,» põhjendas poliitik. Lähenevaid strateegilisi partnerlusläbirääkimisi kommenteerides väljendas ta aga rahulolu selle üle, et Eesti ei sidunud selle protsessiga «olemasolevaid kahepoolseid probleeme», nagu tegid Poola ja Leedu.

Lihhatšovi arvates tuleks selliseid probleeme lahendada kahepoolsetel läbirääkimistel, nagu korduvalt on rõhutanud ka teised vene poliitikud. Föderatsiooninõukogu väliskomitee aseesimehe sõnul soovib tema riik iga ELi liikmesmaaga heanaaberlikke ja sõbralikke suhteid.

Eestis toimunud kohtumistel tõstatus olulise teemana ka vajadus luua probleemide arutamiseks kahe riigi vahel kontakte kõige kõrgemal tasemel. Vene poliitikud juhtisid tähelepanu sellele, et nende eesti kolleegid on seda teema järjekindlalt tõstatanud ja anasevad selle juurde igal võimalikul juhul

Lihhatšov viitas aga intervjuus Molodjož Estonii korrespondendile, et juba kuu aja pärast toimub Hantõ-Mansiiskis soomeugri rahvaste foorum, kuhu kutsuti ka president Toomas Hendrik Ilves. Vene senaatori hinnangul ei peaks sealne kohtumine piirduma vaid «mehaanilise käesurumisega».

Konstruktiivse dialoogi jaoks on tema arvates aga vajalikud konkreetsed ettepanekud, näiteks teade valmisolekust alla kirjutada sõjahaudade kokkuleppele, mida on teinud juba Läti ja Leedu. Lihhatšovi sõnul võiks Eesti algatada ka piirikokkuleppe ülevaatamise juurde tagasipöördumise.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Märkmed: