Talvesõjas hukkus, jäi kadunuks või suri saadud haavade tagajärjel ligi 140 000 punaarmeelast, rääkis Petroskoi ülikooli professor Juri Kilin täna Helsingis korraldatud seminaril.
Talvesõda leidis Soome ja Venemaa vahel aset 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940.
Hukkunud punaarmeelastest on aastate jooksul pakutud välja erinevaid arve, vahendas Helsingin Sanomat Online.
Välisminister Vjatšeslav Molotov teatas 1940. aastal, et elu kaotas 45 000 sõdurit. Enim on pakutud välja miljon hukkunut.
Sugulased edastavad küll jätkuvalt teavet Talvesõjas hukkunud omastest, kuid Kilini arvates on arv 140 000 väga lähedal tegelikkusele.
Soomlased kaotasid Talvesõjas 25 000 hukkunute või kaduma jäänutena.
Juba 1940. aastal koostati Punaarmee peastaabis nimekiri hukkunutest ja kadunuks jäänud sõduritest, kus oli üle 130 000 nime. Teavet hoiti aga salajas.
Aastal 1992 pakkus Vene valitsuse ülesandel töötanud grupp spetsialiste, et Talvesõjas hukkus 127 000 punaarmeelast.
Toimetas Mari Kamps
Vene professor: Talvesõjas hukkus 140 000 punaarmeelast PM (3)
Kuumad uudised | 11 Mar 2010 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
http://www.nommevalitsus.org/?...
http://www.prokarelia.net/en/?...
Talvesõja võimalikest põhjustest.
http://www.prokarelia.net/en/?...
Talvesõja võimalikest põhjustest.
Ka Soome - Saksa vägede ühispealetung 1941. aasta sügisel Murmanskile lõppes suurte kaotustega ja seoses talve tulekuga pealetung lõpetati.
Inglased kontrollisid merd ja nii saabus läbi Murmanski sadama piisavalt varustust Punaarmeele.
Inglased kontrollisid merd ja nii saabus läbi Murmanski sadama piisavalt varustust Punaarmeele.
Ainuüksi Dresdeni pommitamisel hukkus rohkem..
Kuumad uudised
TRENDING