Dokumendis väidetakse, et Läti venekeelse elanikkonna olukord halvenes märgatavalt pärast 30. aprillil vastuvõtud põhiseadusparandusi, mis välistavad vene keele kasutamise mis tahes tasemel võimuorganites.
Riigiduuma toonitab, et NATO liikmeks pürgivad Läti juhtkond "püüab teadlikult viia kõik senilahendamata Vene-Läti probleemid Venemaa ja alliansi vahelisse dialoogi, provotseerimaks Vene-NATO suhete pingestumist".
Duumaavalduses väidetakse, et vaatamata Läti võimude poolt "vene elanikkonna suhtes diskrimineeriva poliitika läbiviimist, pakub Venemaa Lätile kaubavahetuses jätkuvalt soodustingimusi". Sellega seoses soovitab riigiduuma Venemaa valitsusel seada majanduskoostöö Lätiga otsesesse sõltuvusse diskrimineeriva poliitika lõpetamisest.