Vene-Saksa gaasijuhtme leping meenutab MRP salasobinguid
ning Moskva gaasisõda Ukrainaga on selgelt poliitiline agressioon

Viiburi lähedalt Portovaya lahest kuni Greifsewaldini Saksamaal uus Vene-Saksa gaasijuhtme ehitamine on sageli nimetatud Putini-Schröderi paktiks.

Kuna pakti sünni juures domineerisid Venemaa president Vladimir Putin ja Saksamaa endine liidukantsler Gerhard Schröder, kes suurvõimu arrogantsusega ignoreerisid Poola ning Balti riikide huvisid ning muresid gaasijuhtme paigaldamisel, siis Molotov-Ribbentrop paktiga võrdlus võibolla ei olegi ülepingutamine. Vene-Saksa kokkulepet saaks siiski nimetada ebaeetiliseks sest Balti riike otsuse tegemise juurde ei kaasatud.

Eriti Poola näeb Saksa-Vene erisuhetes ida- ja kesk-Europale saatuslikuks kujunenud Moltov-Ribbentrop pakti. Teise maailmasõja hävitustööst jäänud haavad pole meelest läinud.

Mõru maitse suhu jätab endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröderi labane omakasupüüdlik käitumine gaasijuhtme projekteerimises. Schröder, valitsuse juhina gaasijuhtme suurim tšempion, nüüd valitsusest lahkunud on ise Venemaa riikliku gaasitootja Gazpromi kõrgel palgal. (Selline käitumine Kanadas oleks kriminaalselt karistatav.)

Veel mõrumaks teeb asjaolu, et gaasijuhtme konsortsiumi juht on endine ida-Saksamaa salapolitsei ohvitser, kes oli Vladimir Putini kolleeg kui viimane oli KGB agent samas riigis. Mõned tuletavad meelde, et oma seitsme-aastase juhtimise ajal Schröder sihilikult ignoreeris inimõiguste halvenemist Venemaal eriti Moskva agressioon Tšetšeenias. Mitmele tundub, et Shröderi isiklikud huvid olid mängus.

Gaasijuhe paigaldamine on tekitanud tõsist meelehärmi Balti ja teistes kes- ja ida- Euroopa riikides. Kuigi Venemaa saaks tunduvalt odavamalt ehitada uue juhtme eksisteeriva juhtme kõrvale, Moskva on siiski otsustanud paigaldada seda mere põhja. Oletaks, et põhjus on poliitiline: uus merealune gaasijuhe võimaldaks Venemaad katkestada gaasitransiiti ida- ja kesk-Euroopale, samaaegselt aga täita Saksamaa vajadusi.

Keskkonna aspektist vaadatuna on viidatud uue torujuhtme mõjule Läänemerele, seoses võimaliku kokkupuutega Teise maailmasõja järel merre uputatud keemiarelvavarudega. Esimesed analüüsid näitavad, et võimalikud ohud suured.

Venemaa otsus keerata kinni Ukraina gaasikraanid on selgelt ajendatud poliitilistest motiividest. Ukraina uue valitsuse avalik nihkumine Euroopa Liidu ja NATO suunas on vastuolus Moskva eesmärgiga hoida Kiievi oma mõjusfääris.

Majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vistur eitab Moskva gaasirelva kasutamist Eesti vastu. Aga mitmed opositsiooni poliitikud näevad asju teisiti. Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas mainis, et „Täna kasutab Venemaa gaasirelva Ukraina vastu. Uus Saksa-Venemaa gaasijuhe loob samasuguse gaasirelva ka Lääne-Euroopa vastu.“ Eesti ja peaaegu kõik Euroopa riigid on majanduslikult haavatavad energia kasutamisest poliitilise surve vahendina.

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas - LL

Märkmed: