Tänavu 2. augustil Eesti õhupiiri rikkunud Vene sõjalennukil puudus Eesti õhuruumi sisenemiseks vajalik diplomaatiline luba.
NATO-sse mittekuuluvate riikide militaarlennukitel peab NATO õhuruumis lendamiseks olema kehtiv lennuplaan ja diplomaatiline luba, ütles õhuväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Serkki Niitsoo esmaspäevasel pressikonverentsil.
Välisriikide sõjalennukid peavad vastavalt Eesti seadustele ja rahvusvahelistele lepetele taotlema luba Eesti õhuruumi sisenemiseks vähemalt seitse päeva varem.
Esmaspäeval, 2. augustil sisenes Vene lennuk An-30 kell 15.31 Vaindloo saare läheduses Eesti õhuruumi ilma loata.
Õhupiiri rikkumise avastas Eesti õhusuveräänsuskeskuse lahingvalvemeeskond. Lennuk rikkus 6100 meetri kõrgusel Eesti õhuruumi piiri 1,7 meremiili sügavuselt, väljudes Eesti õhuruumist kell 15.33.
Peterburist Kaliningradi suundunud lennukil oli sisse lülitatud transponder, mis edastas lennuki kohta infot.
Niitsoo sõnul teatas Venemaa suursaatkond Eestis 29. juulil Eesti välisministeeriumile «Avatud taeva» lepingu (Treaty on Open Skies) raames läbi viidud lennust, kuid teade edastati hilinemisega ning see ei kajastanud lennuki marsruuti. Vastavalt teatisele pidi lend toimuma neutraalvete kohal.
«Teatis ei ole Eesti õhuruumi sisenemise loa taotlus,» lisas Niitsoo.
Kuna tegemist oli lühiajalise rikkumisega, lennuk oli identifitseeritav ning jälgis rahvusvahelist lennutrassi, ei olnud Niitsoo sõnul NATO lennukite õhkutõusuks põhjust. Ta lisas, et NATO õhuseirekeskus Saksamaal oli intsidendist teadlik.
«Kui tegemist oleks olnud tsiviillennukiga, siis poleks olnud mitte mingit probleemi,» märkis õhuväe staabi vanemstaabiohvitser kapten Riivo Valge.
«Eeldatavasti ei olnud tegu tahtliku rikkumisega, vaid inimliku eksitusega,» ütles Niitsoo.
Valge sõnul on Vene lennukid aasta jooksul Eesti õhupiiri rikkunud kolmel korral. Ka varasemad vahejuhtumid leidsid aset Vaindloo saare juures.
Vastavalt «Avatud taeva» lepingule osalevad lepingu piires tehtavatel lendudel rahvusvahelised vaatlejad, kes muu hulgas tagavad, et lennu ajal poleks võimalik teha aerofotosid.
An-30 on foto- ja vaatluslennuk, mida kasutatakse nii kaardistamisel kui aerofotode tegemisel.
Venemaa õhujõudude pressiesindaja, polkovnik Aleksandr Drobõševski eitas pärast intsidenti Eesti õhuruumi rikkumist. Drobõševski kinnitas agentuurile Interfax, et lennuki An-30 kõik lennudokumendid olid vormistatud nõuetekohaselt ning rahvusvahelisel õhutrassil liikudes An-30 aerofotosid ei teinud.
Vene sõjalennukil polnud luba Eesti õhuruumi siseneda PM
Kuumad uudised | 09 Aug 2004 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
