Moskvas lasti läinud nädalal maha kaks relvatööstusettevõtte juhti - suurkontserni Almaz-Antei direktor ning samasse gruppi kuuluva aktsiaseltsi juht. Vaatlejad näevad palgamõrvade taga kuritegelike struktuuride suurenevat huvi Vene sõjatehaste vastu ning juhivad tähelepanu nende ettevõtete võimalikule põrandaalusele tegevusele.

Palgamõrvari kuulid tabasid Almaz-Antei direktori kohusetäitjat Igor Klimovit eelmise reede hommikul, kui ta väljus oma Moskva kesklinnas asuvast korterist. Mõni tund hiljem hukkus samal viisil kontserni ühe allettevõtte kommertsdirektor Sergei "Št"šitko.

Teine samalaadne kuritegu lisab Klimovi tapmisloosse, mida on vene ajakirjanduses juba jõutud nimetada aasta "šokeerivaimaks kuriteoks, vaid enam segadust. Esialgu on uurijatele selge vaid see, et Venemaa suurim kaitserelvastuskontserni juhi mõrv on kindlalt seotud tema tööga.

Mullu loodud kontsern Almaz-Antei toodab õhu- ja raketikaitsekomplekse ning selle ettevõtte alluvusse on koondatud ligi poolsada riiklikku ja erakätes olevat sõjatehast.
Kremlist kontserni juhtima pandud Igor Klimovilt oodati erinevate tehaste omavahelist integreerimist ning ettevõtte juhtide ja konstruktorite vaheliste sisetülide lahendamist.

Relvatööstusekspert Magomed Omarov fondist Konversija leiab, et Klimov ei saanud selle ülesandega hakkama ning tema mõrva põhjuseks on hoopis kõrvalised ärid: "Mina arvan, et see oli seotud Klimovi kommertstegevusega. Olles suure sõjalise ettevõtte juht, ei kaitsnud ta ilmselt piisavalt riiklikke huve, vaid tegeles väga palju kõrvaliste operatsioonidega. Ta töötas väga palju eraettevõtetega ja korraldas rendiasju. Selle vastu tundis just huvi peaprokuratuur - vaid kaks nädalat tagasi oli neil läbiotsimine."

Teised analüütikud kalduvad jälle arvama, et Klimovi isik võis tegelikele äri ajajatele hoopis jalgu jääda. Peterburist pärit eriteenistuste taustaga Klimov töötas veel hiljuti presidendi administratsioonis ning oli kõige järgi otsustades Putini usaldusalune. Relvatööstuse jaoks oli ta inimene väljastpoolt süsteemi.

"Süsteem ise on aga tänaseks vägagi kriminaliseerunud", väidab sõltumatu militaaranalüütik Pavel Felgenhauer. Agentuurile AP antud intervjuus selgitab ta, et sõjatehased on juba aastaid ajanud illegaalset äri, müües välismaale riigist mööda hiilides miljardite dollarite eest relvi. Riigi asemel on kasumi enda taskusse pistnud nende ettevõtete juhid ja ebaseaduslikud vahendajad.

President Putin pidaski kontserni Almaz-Antei loomisel nähtavasti silmas eesmärki relvatööstus tihedama kontrolli alla võtta. Ning Klimov purustaski mitu korruptsiooniskeemi ja võttis paljudelt inimestelt nende püsiva sissetuleku ära, kirjutab selle kohta ajaleht Moskovski Komsomolets.

Ka Klimovi kaastöötajad on veendunud, et tema tapjad ei ihanud muud, kui saada enda kontrolli alla maailmaturul nõutuid ja miljoneid maksvaid raketikaitsesüsteeme tootva kontserni direktori ametikoht.

Märkmed: