Grinin kirjutas Helsingin Sanomates avaldatud artiklis, et Venemaa ei olegi kunagi olnud vastu EL-i laienemisele, kuid on alati viidanud ja viitab ka edaspidi vajadusele lahendada sealhulgas Venemaa huve puudutavad probleemid. “Nende hulka kuulub muu hulgas ka Balti riikide venekeelse elanikkonna olukord,” ütles ta.
Vastates 16. jaanuaril ajalehes ilmunud artiklile, pidas suursaadik kummaliseks, et Helsingi Sanomatele teavet jagajate arvates on normaalne, kui kodakondsuseta ja seega põhiõigusteta on Läti 2,4-miljonilisest elanikkonnast 500 000 inimest. Eesti puhul on numbrid vastavalt 1,4 miljonit ja 140 000, kirjutas ta.
Grinini sõnul ei saa Venemaa seda heaks kiita. Seda ei ole heaks kiitnud ka Euroopa Nõukogu, selle parlamentaarne assamblee, Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon, Euroopa rassismi- ja sallimatusevastane komisjon ega ÜRO rassilise diskrimineerimise vastane komitee, mis on nõudnud Lätilt ja Eestilt antud soovituste täitmist, kirjutas ta.
Suursaadik avaldas imestust selle üle, et Helsingin Sanomat ei maininud seda oma 16. jaanuari artiklis, vaid nimetas Venemaa samme inimeste universaalsete vabaduste ja õiguste kaitseks anonüümseks jäänud asjatundjate suu läbi väljapressimiseks.
“Tahaksin näha neid asjatundjaid kas või Eestis nende eakate “mittekodanike” olukorras, kes on seal elanud ja töötanud kogu oma täiskasvanuea ja keda ametivõimud nüüd sunnivad õppima eesti keelt, et nad saaksid enamusrahvaga võrdsed õigused,” kirjutas Grinin.
Suursaadik kinnitas, et Venemaa ei taha selle teema siirdumist Venemaa ning Eesti ja Läti suhetelt varjutama Venemaa ja EL-i suhteid, kuid tahab oma mure Balti riikide venekeelse elanikkonna pärast viia Brüsseli ja EL-i liikmesmaade pealinnadesse.