Üve Maloverjan, Moskva - 7. november

Tänasel bolshevistliku oktoobrirevolutsiooni 85 aastapäeval on Venemaal rahvuspüha – president Jeltsini poolt ümber nimetatud rahvusliku leppimise ja üksmeele päev. Kuid üksmeelele jõudmine pole Vene ühiskonnal endiselt kerge – vasakpoolsed ühendused demonstreerisid täna kõigiti oma rahulolematust riigi praeguse poliitika suhtes, inimõiguslased aga on seisukohal, et ajaloo jubedustega ei tohiks leppida mitte kunagi.

- - - - -

Suurema osa Venemaa elanike jaoks ei tähenda tänane püha muud kui lihtsalt üht töövaba päeva. Kuid olgugi oktoobrirevolutsiooni aastapäev nüüd ümber nimetatud, mineviku varjud tungivad ikkagi olevikku.

Täna paistsid punalipud ning Lenini ja Stalini pildid Venemaal igast televiisorist. Tuhanded erinevate vasakpoolsete organisatsioonide liikmed tulid juba hommikul külma ilma trotsides tänavatele, kuulutamaks oma loosungitega, et Vene võimud on kuritegelikud ega hoolitse töötava rahva eest nii, nagu seda tehti Nõukogude ajal.

Inimõiguslased tähistasid aga seekordset riigipöörde aastapäeva täiesti teistmoodi. Ühendus Memorial andis selleks puhuks välja CDdele sisestatud andmebaasi 640 tuhande Nõukogude terrori ohvriks langenud inimese saatuse kohta.

Memoriali üks juhte, hiljuti Eesti vabariigilt inimõigustegevuse eest Maarjamaa risti ordeni saanud Arseni Roginski selgitas, et see andmebaas võib aidata tuhandeid inimesi, kes ei tea siiani, mis on saanud nende repressioonide ohvriks langenud sugulastest: “Erinevad inimesed teadlastest koolilasteni, aga eeskätt sellised nagu teie siin – lapsed, lapselapsed ja muud sugulased – võivad saada siit teavet. Siiamaani otsivad kümned tuhanded inimesed oma lähedaste saatuse jälgi.”

Ametlike andmete järgi räsisid stalinistlikud repressioonid enam kui 20 miljoni inimese elu, kümme miljonit neist suri Stalini eluajal. Memoriali poolt enam kui poole miljoni inimese kohta kogutud andmed toovad selgust, kes neist hukkus mahalaskmise läbi, kes suri laagrites, kes deporteeriti ja kes kannatas muude tagakiusamismeetodite all.

Inimõiguslased panid ka andmebaasi esitlusel inimestele südamele, et stalinistlikke õudusi ei tohiks nii lihtsalt unustada. Nagu ütles Riikliku poliitrepressioonide ohvrite rehabilitatsioonikomisjoni juht Aleksandr Jakovlev, on ohvrite arv liiga suur, et sellega nii kergelt leppida: “Me unustame kuidagi väga kergesti, et riikliku terrori tulemusena hukkus miljoneid ja miljoneid inimesi. Peale teatud gruppide, kes on emotsionaalselt rohkem tundlikud või siis riiklikult meelestatud, on üldse väga vähe neid, kes seda mäletavad. Ja väga vähe on ka neid, kes tahaksid seda kahetseda. See on imelik.”

Moskvas asuva Andrei Sahharovi keskuse juhataja Juri Samodurovi arvates on inimeste liiga kergekäelises suhtumises mineviku kuritegudesse süüdi ka võimud. Samodurov leiab, et president Jeltsin tegi vea, kui ta kuulutas Venemaa Nõukogude Liidu järeltulijaks: “Need elud lõhkus ära täpselt sama riik, mille me pärisime ja mida me nüüd üritame esindada. Ma arvan, et see on väga tõsine viga, mida poleks tohtinud teha.”

Ajaloo õppetunni kiiret unustamist tõendab ka venelaste üldine suhtumine revolutsioonijärgsesse perioodi. Hiljutised sotsioloogilised küsitlused näitavad, et sotsialismi tagasiihkajaid on jäänud tublisti vähemaks, kuid samas on tõusnud ekstremistlikud meeleolud ja igatsus kindla käe järgi. Sümpaatia Lenini vastu on viimase kümne aastaga pea poole võrra kahanenud, kuid Stalini toetajaskond on seevastu suurenenud.

Märkmed: