RIA Novosti korrespondendi sõnul tunnistas ülemkohus seega seaduslikuks riigi peaprokuratuuri otsuse tsaariperet mitte rehabiliteerida.
Prokuratuur leidis varem, et Nikolai II, tema abikaasa, samuti nende viis last, kelle bolševikud lasid maha 1918. aastal, ei kuulu rehabiliteerimisele, sest nende hukkamist pole kunagi sanktsioneeritud kohtuotsusega.
Ülemkohtus märkis peaprokuratuuri esindaja Inessa Kovalevskaja, et juba 1993. aastal algatatud kriminaalasja viis aastat kestnud uurimise käigus jõuti järeldusele, et Romanovite pere lasid maha täitevvõimu esindajad, kes ületasid oma volitusi.
Seetõttu ei saa tsaariperet ka rehabiliteerida, kuna see tähendaks vabastamist valesüüdistustest, mida neile aga kunagi ametlikult ei esitatud.
Romanoveid kohtus esindanud advokaadi German Lukjanovi sõnul otsustas tsaaripere hukkamise siiski Uurali oblastinõukogu.
«Nagu on teada, andsid bolševikud nõukogudele kogu võimu, sealhulgas ka kohtuvõimu, mistõttu võrdub Uurali oblastinõukogu otsus kohtuotsusega,» märkis Lukjanov.
Advokaadi sõnul saadeti teade mahalaskmisest telegrammiga ka Leninile, kus märgiti, et tsaaripere hukati «vastavalt süüdistusele arvututest veretöödest vene rahva kallal».
Vene Föderatsiooni ülemkohus toetas sellegipoolest peaprokuratuuri seisukohta.
Pärast otsuse väljakuulutamist teatas Lukjanov, et kavatseb selle edasi kaevata ülemkohtu presiidiumile, kuid kui seal õigust paika ei panda, siis ka rahvusvahelistesse kohtuorganitesse ehk Euroopa Inimõiguste Kohtusse, vahendas Interfax.
Vene peaprokuratuur on juba kahel korral keeldunud Romanoveid rehabiliteerimast põhjusel, et nad ei olevat poliitiliste repressioonide ohvrid, kuna selle kohta puuduvad minevikust ametlikud otsused.
Venemaa viimane tsaar Nikolai II ja tema pere lasti maha ööl vastu 17. juulit 1918. Jekaterinburgis. Õigeusu kirik kanoniseeris viimase imperaatori hiljem märtrina surnud pühakuna.
Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee