www.DELFI.ee
Venemaa välisministeeriumi inimõiguste, demokraatia ja seaduste ülimuslikkuse volinik Konstantin Dolgov esines laupäeval, 13. septembril Riias Läti, Leedu ja Eesti vene kaasmaalaste regionaalsel konverentsil, kus kutsus rahvusvahelist üldsust otsustavalt vastu seisma venekeelse elanikkonna õiguste kitsendamisele Balti riikides.
Dolgov ütles Venemaa välisministeeriumi veebilehel avaldatud kõnes, et vene kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kaitse välismaal on Vene Föderatsiooni välisministeeriumi üks prioriteetsetest tegevussuundadest, millega tegeldakse aktiivselt ja agressiivselt.
„Kahjuks tuleb konstateerida, et tohutu hulk meie kaasmaalasi välismaal, terved Vene maailma segmendid põrkavad jätkuvalt tõsistele probleemidele oma õiguste ja seaduslike huvide tagamisel. Üks asjade sellise seisu selgeid ja võtmetähtsusega põhjuseid on ksenofoobsete ja neonatslike meeleolude pidev lisandumine maailmas, nende järjekindel sügav tungimine terve rea välisriikide poliitilise establishmendi teadvusse. Sümptomaatiline on, et selle häbiväärse haiguse kõige eredamad ilmingud on iseloomulikud Euroopa kontinendile, eriti Euroopa Liidu riikidele, kes pole „võitlusega rahvuse puhtuse eest“ mitte ainult kuulu järgi tuttavad,“ ütles Dolgov.
„Austatud sõbrad! Me kõik teame hästi inimõiguste ja õiguste ülimuslikkusega seotud probleemide tõelisi mõõtmeid, millega puutuvad kokku meie kaasmaalased Balti riikides. See teema on pidevalt Venemaa välisministeeriumi tähelepanu ja tiheda töö fookuses,“ teatas Dolgov.
Dolgovi sõnul peab Venemaa välisministeerium vastuvõetamatuks endiste SS-i leegionäride marsside õigustamist Riias, Waffen-SS-i 20. diviisi veteranide kokkutulekuid Eestis või Teise maailmasõja aegsete natsikuritegude leegionäridest osaliste näitlikke, riiklike austusavaldustega matuseid. Venemaa välisministeerium peab seda häbiks Euroopale ja nende mälestuse rüvetamiseks, kes langesid, kaitstes maailma „pruuni katku“ eest. Miljonite rahumeelsete eurooplaste teadliku tapmise eest vastutavate natsikurjategijate ja nende käsilaste ülendamine „vabadusvõitlejateks“ on enam kui küüniline.
Endiselt on Dolgovi sõnul terav massilise kodakondsusetuse probleem Lätis ja Eestis. „Me peame vastuvõetamatuks olukorda, kus nende riikide elanikkonna märkimisväärsel osal puuduvad fundamentaalsed poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud õigused. Nõuame rahvusvaheliselt üldsuselt otsustavad vastutegevust Läti ja Eesti võimudele, et see häbiväärne nähtus igaveseks Euroopast kõrvaldataks.“
„Me ei lepi vene keele roomava ründamisega, mida me Baltikumis täheldame. Me peame Läti ja Eesti võimude tuntud samme, mis on suunatud vene keele staatuse ja seisundi halvendamisele fundamentaalsete univeraalsete normide rängaks rikkumiseks inimõiguste valdkonnas. Ametliku Riia avaldused selle kohta, et vene kool, mis on Lätimaal olemas olnud alates 1789. aastast, tuleb lõplikult likvideerida 2018. aastaks, on tsiviliseeritud maailma jaoks vastuvõetamatud,“ kuulutas Dolgov.
„Rahvusvaheline üldsus peab astuma otsustavalt vastu venekeelse elanikkonna õiguste edasisele jämedale kitsendamisele Balti riikides, juba vohava politiseeritud russofoobia kasvule,“ ütles Dolgov.
