«Meie ärimehed on ülihuvitatud Vene turust,» ütles majandusminister. Liina Tõnisson

Majandusminister Liina Tõnissoni sellenädalase Moskva-visiidi tase näitab, et Venemaa on valinud oma peapartneriks Eestis Keskerakonna, kaugenedes ka Reformierakonnast ja loobudes siinsete vene parteide toetamisest.

Välisministeeriumi diplomaadid ei mäleta, et mõnele Eesti ministrile oleks varem Venemaal korraldatud ridamisi nii kõrgetasemelisi kohtumisi, kui Eesti-Vene ettevõtjate ümarlauale sõitvale Tõnissonile.

Juba mullu novembris kinnitas Vene kolleegi ja sealse võimupartei Jedinstvo esimehe Boriss Grõzloviga kohtunud keskparteilasest siseminister Ain Seppik, et Venemaa poliitikud vaatavad Eestis partnereid otsides nüüd tegelikku võimu omavate erakondade poole ja kaugenevad venekeelsete parteide toetamisest. «Grõzlov toonitas korduvalt meie [Keskerakonna] võitu kohalikel valimistel,» nentis Seppik.

Nostalgia ei vii edasi

Sama ütles ka Vene asepeaminister Matvijenko sügisesel vestlusel Keskerakonna esimehe Edgar Savisaarega. «Me elasime teile [kohalikel valimistel] kaasa ja lootsime teie edule,» tsiteeris üks kohtumise juures olnutest Matvijenko tervitussõnu.

Minister Tõnissonigi sõnul on Vene võimupoliitikud mõistnud: Eesti venekeelsete parteide toetamine tähendab nostalgiat, mis ei vii edasi. «Kokku leppida saab riigiga,» sõnas Tõnisson.

Möödunud nädalal palusidki Tõnissoni alluvad, et välisministeerium valmistaks valitsuse tänaseks istungiks ette volituste andmise majandusministrile kirjutada asepeaminister Matvijenkoga alla Eesti-Vene enamsoodustusrežiimi lepingule. Eesti diplomaadid kuulsid sellest kohtumisest ja lepingu võimalikust allakirjutamisest suurettevõtjate vahendusel.

«Meie ärimehed on ülihuvitatud Vene turust,» möönis Tõnisson eile. «Väide, et aasta pärast võtab Euroopa Liit topelttollid niikuinii maha, on õige teoreetiliselt.»

Enamsoodustusrežiimi lepingu eelnõu, mis lõpetaks Vene poolt poliitpõhjustel kehtestatud topelttollid, seisab paar viimast aastat. Moskva kirjutas dokumenti laused Eesti venekeelse elanikkonna õigustest, kelle ahistamine tühistaks kogu lepingu. Tallinn pole sellise käsitusega nõustunud.

Hoolimata Eesti ja Vene majandusringkondade survest ei pruugi see nädal aga enamsoodustusrežiimi lepingut veel tuua, sest Vene välisministeerium polnud dokumendi parafeeritud varianti eilseks Eestisse saatnud. «Me ei saa anda [minister Tõnissonile] volitusi pimesi, kui me ei tea, millele me alla kirjutame,» välistas välisminister Kristiina Ojuland eile, et valitsus võiks täna anda majandusministrile «igaks-juhuks-volituse».

Volitus telefoni teel

Juhul kui Moskva nõustub Tõnissoni visiidi ajal Eestile sobiva lepingutekstiga, korraldatakse telefoni teel valitsuse kiiristung ja Tõnisson saab volituse leppe allkirjastada.

Vene valitsusallikate sõnul on nendepoolse viivituse põhjuseks Venemaa välisministeeriumi soov mitte loobuda enamsoodustusrežiimi sidumisest inimõigustega.

Veel detsembris arvas valitsus, et enamsoodustusrežiimi lepingu sõlmivad tänavu veebruaris välisministrid Kristiina Ojuland ja Igor Ivanov. Ojuland aga kriipsutas selle võimaluse läbi 23. jaanuaril, kui kritiseeris ETV valimisstuudios minister Ivanovi Baltimaade vene vähemuse teemalist läkitust Euroopa Liidule.

«Venemaa ei saa oma nina toppida NATO asjadesse, Venemaa ei saa toppida oma nina ka Euroopa Liidu asjadesse,» ütles ta, mispeale Vene välisministeerium teatas visiidi teadmata ajaks edasilükkamisest.

Aasta tagasi Eesti-Vene suhete parandamist lubanud Ojuland ei taganenud eilegi oma sõnadest. «Ei arva, et kahe riigi suhted saaksid olla head siis, kui üks on kogu aeg käpuli ning teine näpuga näitab ja käsutab,» ütles ta näiteid lisamata.

Ojuland ei tauninud aga Venemaa võimupoliitikute nähtavaid suhteid Eesti keskparteiga. «Oleme demokraatlik riik ning mingi saladiplomaatia või kokkulepped tont-teab-kellega ei ole poliitiline reaalsus, see on juba ette läbikukkunud poliitika,» väitis ta.

Toomas Sildam

Märkmed: