Nii Tartu Ülikooli kui Eesti Postimuuseumi varade Venemaalt tagasisaamist raskendab asjaolu, et venelaste tõlgenduses jõudsid need Venemaale legaalselt, ütles kultuuriminister Urmas Paet.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi varad evakueeriti Venemaale Voroneži 1915. aastal, mil mõlemad maad kuulusid tsaariimpeeriumi. Ka Eesti Postimuusemi varad jõudsid Leningradi 1951. aastal justkui Eesti poole enda initsiatiivil, kirjeldas Paet Vene poole argumente pärast kohtumist Vene Föderatsiooni kultuuriministri Mihhail Shvõdkoiga.

«Toonane ENSV Teaduste Akadeemia presiidium otsustas, et endise Eesti Postimuuseumi kogud tuleks anda üle Leningradi sidemuuseumile,» ütles Paet. «Tõstatasin nende varade tagasisaamise küsimuse ning minister Shvõdkoi lubas uurida selle võimalusi.»

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi Voroneži varadest ilmumisel olev kataloog viibib, sest kunstiaaretest tehtud fotod ei vasta trükikoja nõuetele.

Kataloogi fotograafilise külje eest vastutab Vene kultuuriministeerium, Eesti pool hoolitseb tõlkimise, toimetamise, kujundamise ja trükkimise eest. Venelaste tehtud kataloogifotod osutusid aga trükikoja nõuetele mittevastavateks.

«Probleem on värviillustratsioonides. Nende juures ei ole silmas peetud trükinõudeid, vaid on lihtsalt tehtud värvipildid,» ütles Tartu Ülikooli kunstimuuseumi direktor Inge Kukk.

Kataloog hakkab koosnema kolmest osast - Egiptuse kogu, Kreeka vaasid ja Lääne-Euroopa maalid -, igas osas lisaks mustvalgetele piltidele ka 20 värviillustratsiooni. «Viimastest tuleb kindlasti ümber pildistada maalid, sest nende puhul on värviskaala tonaalsus kõige tundlikum,» tõdes Kukk. «Kreeka vaaside fotod enam-vähem sobivad, Egiptuse pildid on veel välja valimata.»

Ligikaudu 400 kunstiteost kirjeldava kataloogi mahukas käsikiri on valminud ning läbib juuni alguses Eesti ja Vene poole ühise toimetuskolleegiumi, ütles Kukk. Inglis-, eesti- ja venekeelne kataloog peaks ilmuma sügiseks.

Küsimus ametirahast

Paet ja Shvõdkoi kõnelesid ka presidendi ametiraha tagastamisest. «Shvõdkoi oli selle suhtes positiivselt meelestatud. Mulle jäi mulje, et võibolla see ei olegi väga kauge tulevik, kui ametiraha võiks lõpuks Eestisse tagasi jõuda,» sõnas Paet. «Tema suust midagi negatiivset selle kohta ei tulnud.»

Kultuuriministrid kõnelesid veel uuest kolmeaastasest Eesti-Vene kultuurikoostöö programmist ning kahe maa filmialase koostöö kokkuleppest, mis võimaldaks kineastide piiriülest partnerlust. Paet kutsus Shvõdkoi Eestisse külla.

Märkmed: