Viisakeelu pärast Eesti keelelaagrist ilma jäänud Tšetšeenia noored andsid Venemaale põhjuse alustada Eesti vastu uut propagandasõda, mis on vahelduva eduga kestnud juba pool aastat, kirjutab Postimees.

Mitmetes Venemaa ajalehtedes ja telekanalites ilmus viisaskandaali kohta sel nädalal hulk uudiseid, kus räägiti läbivalt Tšetšeenia laste ja koolijütside raskest saatusest, kuidas Eesti riik neid diskrimineeris ja alandas. Venemaa päevalehe Rossiiskaja Gazeta artikli pealkiri aga teatas koguni, et "Eesti ei taha midagi teada Venemaa lastest".

Propagandasõtta kaasati Kremli-meelse Tšetšeenia presidendikandidaat Alu Alhanov, kelle hinnangul on tegemist ehtsa inimõiguste rikkumisega. Telekanal Pervõi Kanal uudistele oli Alhanov kommenteerinud, et ei mõista Eesti riigi käitumist. Ta olevat enda kinnitusel seni arvanud, et Eesti on tsiviliseeritud ja demokraatlik riik.

Avaldusega esines ka Tšetšeenia Vabariigi Riiginõukogu esimees Taus Džabrailov, kes ütles, et "see on otsus, mis demonstreerib Eesti tegelikku suhtumist Venemaasse ning tema subjekti, Tšetšeeniasse".

Venemaa parlamendi ülemkoja väliskomitee juht Mihhail Margelov aga rääkis Rossiiskaja Gazetale: "Ei usu, et Tšetseenia koolilapsed võisid kujutada erilist ohtu Eesti riigile või rikkuda NATO ja Euroopa Liidu liikme territoriaalset terviklikkust ja iseseisvust".

Üheski artiklis ega kommentaaris polnud mainitud, et 13–18-aastastele mõeldud Eesti lastelaagrisse sõita soovinud kuuest Tšetšeenia lapsest ja koolijütsist noorim saab pooleteise kuu pärast 17-aastaseks. Neist kolm on juba 19-aastased ning üks saab sama vanaks lähinädalail.

Väidetavalt just see oli üks, ent mitte kõige olulisem põhjus, miks Eesti riigiametnikud "lastele" ja nende kahele täiskasvanud saatjale viisasid ei andnud. Samuti olid nende Moskva Eesti saatkonnale esitatud dokumendid väidetavalt mittekorrektselt vormistatud.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni selgitusel näitavad Venemaa meedia kajastus ja poliitikute avaldused, et Venemaa kasutab ära igat pisematki või olematut fakti, et jätkata propagandasõda, mida Eesti ja Läti vastu juba mitu kuud on aktiivselt peetud.

"Sel nädalal pole olnud ju ühtegi päeva, kui Venemaa poleks mingit avaldust teinud – kasvõi see jaburdus, kus Vene välisministeerium andis pressiteate, et Vene keeleteadlased soovitavad Tallinn kirjutada ühe n-iga," selgitas ta.

Mihkelsoni andmeil otsustasid president Vladimir Putin ja ta lähikondlased laiaulatuslikku propagandakampaaniat alustada eelmise aasta lõpus. Mida tahetakse kampaaniaga viimaks saavutada, ta ei teadnud.

Märkmed: