Venemaa mitte lihtsalt ei taha vabaneda impeeriumi kompleksist ja soovist suruda naaberriikidele peale oma tahet, vaid jätkab sissetallatud rajal, rääkis ühingu Memorial nõukogu aseesimees filosoofiadoktor Nikita Petrov.
"See on viinud selleni, et täna ei ole Venemaal liitlasi. Täna võib Venemaa täie õigusega elanikkonnale öelda: "Me oleme ümberpiiratud kindlus". Kuid me oleme selles ise süüdi, sest selle asemel, et pidada dialoogi ja arvestada naaberriikide huvidega, seame esiplaanile oma huvid, hoolimata sellest, kas see kellelegi meeldib või mitte," rääkis Petrov uudisteportaalile ERR Novosti.

Tema sõnul ei ole Venemaa poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid Balti riikide suhtes praegu päevakorras esikohal ühel lihtsal põhjusel: Balti riigid kuuluvad Euroopa Liitu.

"Astuda välja Balti riikide vastu tähendab astuda välja Euroopa Liidu vastu. Selles on teatavad garantiid. Kuid vaadates selliseid garantiisid, unistavad ka Ukraina ja Gruusia täiesti põhjendatult EL-i astumisest," nentis Petrov.

Küsimusele, kas gaasijuhe Nord Stream võib olla Molotovi - Ribbentropi pakti praegusaegne avaldumisvorm, vastas Petrov, et majandusprojektide, isegi separaatsete projektide, mida teostatakse teistest riikidest mööda minnes, samastamine mingi salapaktiga oleks väga suur liialdus.

"Ei maksa siiski unustada, et Molotovi - Ribbentropi pakt oli Stalini ja Hitleri liit, mis põhjustas terve hulga maade sõltumatuse ja riikluse kadumise," ütles teadlane.

Petrovi arvates lasub Venemaal jätkuvalt vastutus stalinistliku režiimi kuritegude eest.

"Et seda olukorda muuta, peavad Venemaa võimud esiteks tegema kättesaadavaks kõik materjalid, mis on seotud Nõukogude režiimi kuritegudega, avalikustama dokumendid, mida nad seniajani hoiavad salastatuina. Teiseks - andma täpse õigusliku hinnangu sellele perioodile ja Stalini kuritegudele. Stalini poliitilise süsteemi hukkamõistmine on hädavajalik, et rebida katki see side minevikuga," ütles teadlane.

Toimetasid Katrin Josua, Heikki Aasaru

Märkmed: