Venemaa välisministeerium avaldas teisipäeval oma koduleheküljel nii Eestile kui ka Lätile esitatud ühisdeklaratsiooni projektid ning kommentaari antud teema kohta.
Ministeerium meenutas, et välisminister Sergei Lavrov edastas deklaratsiooni projektid oma Eesti ja Läti kolleegile Kristiina Ojulandile ja Artis Pabriksile mullu 9. detsembril Brüsselis toimunud kohtumisel.
Venemaa pakkus välja, et deklaratsioonid võiks allkirjastada 10. mail Moskvas, projektide kohaselt võiksid allkirjad anda presidendid Arnold Rüütel, Vaira Vike-Freiberga ja Vladimir Putin.
Välisministeeriumi kommentaaris on kirjas, et samalaadsete dokumentide allkirjastamine on nüüdis-Euroopas tavapärane ning Venemaal on ühisdeklaratsioonid enamiku ELi riikide, sealhulgas Leeduga.
Deklaratsiooniprojektide esitamist põhjendades kinnitas Venemaa välisministeerium, et Moskva loodab nende abil lahendada vaidlusküsimusi Eesti ja Lätiga või vähemalt määratleda nende lahendamise teed.
«Praeguse ajani pole ei Riia ega Tallinn selle algatuse kohta ametlikku vastust edastanud,» seisab kommentaaris.
«Kahjuks on selle asemel valitud nende avaliku kommenteerimise tee ning nende osaline või täielik avaldamine kohalikus meedias,» lisab see.
Venemaa välisministeerium teatas, et võttis sellistes oludes vastu otsuse avalikustada täielikult kahe dokumendi projektid.
Ministeerium lisas, et seejuures lähtub Moskva seisukohast, mille kohaselt on vajalik ühistöö jätkamine projektidega eesmärgiga saavutada suuremat üksteisemõistmist ja viia riikidevahelised suhted uuele tasandile.
Moskva pakutud projektid on sattunud nii Eestis kui ka Lätis terava kriitika alla. Peaminister Juhan Parts ütles jaanuaris pressikonverentsil, et valitsus tervitab Venemaa initsiatiivi võtta vastu ühisdeklaratsioon kahe riigi suhete edasiseks arenguks, kuid pakutud kujul ei vasta deklaratsioon kindlasti Eesti huvidele.
Ka ei toeta Eesti juhid Venemaa soovi siduda piirilepinguid ja ühisdeklaratsiooni. «Eesti vaatab piirilepinguid ja ühisdeklaratsiooni eraldi. Need on kaks eraldi protsessi,» lausus Parts jaanuaris.
Sama seisukohta on väljendanud president Arnold Rüütel, välisminister Ojuland, riigikogu väliskomisjon, enamik Eesti saadikuid europarlamendis ja mitu erakonda.