Venemaa võimud plaanivad lähiaastatel ulatuslikku haldusreformi, mille käigus peaks järsult vähenema riigi regioonide arv. Oblastite, kraide ja autonoomsete ringkondade omavahel liitmise kasuks räägivad majanduslikud kaalutlused, kuid samas võtavad muudatused mitmelt väikerahvalt ära enesemääramise õiguse. Esimesena kaotab iseseisvuse soome-ugri elanikkonnaga Komi-Permi autonoomne ringkond.
- - - - -
Komi-Permi ringkonna ning Permi oblasti juhid kirjutasid juba veebruaris alla liitumismemorandumile. Lõplik otsus tulevase Permi krai moodustamise kohta peab tegema aga rahvas detsembrikuisel referendumil, mis toimub üheaegselt ühtse kuberneri valimistega. Seega on autonoomse ringkonna kadumine vaid aja küsimus.
Permi oblasti esindaja Riigiduumas Viktor Pohmelkin peab ühinemist majanduslikult väga kasulikuks. Suurem krai nime kandev regioon muutub tema sõnul investoritele palju atraktiivsemaks ning vaene Komi-Permi ringkond võib jõukama oblasti abiga järje peale saada.
“Komi-Permi ringkond oli palju aastaid Permi oblasti koosseisus. Perestroika ajal hargnesid nad kaheks regiooniks laiali, mis ei tulnud minu arust kasuks eelkõige Komi-Permile. Tänaseks on sellest saanud üks Venemaa depressiivsemaid regioone, kuhu ei ole tulnud praktiliselt mingeid investeeringuid ja mis elab peaaegu täielikult föderaaleelarve dotatsioonidel. Rahvas on seal väga vaene,” selgitab Pohmelkin:
Komi-Permi suurima päevalehe Parma-Novosti ajakirjanike sõnul on sealne avalikkus valdavalt ühinemise poolt. Vaid väike Koordinatsiooninõukogu nime kandev ühing võitleb autonoomia allesjäämise eest. Grupi liige Anna Vlassova on nördinud, et asi otsustati ära Moskvas kohalikega nõu pidamata ja nüüd proovitakse viimaseid ära osta:
“Käib elanikkonna santažeerimine. Nad ütlevad, et kui me referendumil poolt hääletame, siis ehitatakse meile gaasijuhe ja veel midagi. Selline riiklikul tasemel santaaž on kohatu. Pole ju selge, mille poolt me hääletame. Midagi ei räägita isegi töökohtade loomisest. Ühinemisega vabaneb tohutu administratiivaparaat – kuhu nad tööle lähevad?”
Viktor Pohmelkin igatahes lubab, et Kama jõe ääres elavad komid säilitavad kultuuriautonoomia ega jää millestki ilma: “Permi oblastis on tatarlaste, baškiiride, udmurtide, juutide ja sakslaste autonoomseid asulaid. See on rahvuslikust seisukohast võttes üldse üks paremini arenenud regioone. Asi ei ole ju omariikluses, vaid selles, et oleksid olemas kõik tingimused rahvuslike ja kultuuriliste õiguste realiseerimiseks. Ma ei kahtle, et Permi krais on need juba praegu olemas ja neid arendatakse ka edasi.”
Pilootprojekti õnnestumise korral jäävad järgmisena rahvusautonoomiatest ilma evengid ja Taimõri neenetsid. Need alad tahetakse liita Krasnojarski kraiga ning veel kaks burjaatide ringkonda kavatsetakse sulandada Irkutski oblastisse. Lisaks võib ära kaduda ebarentaabel Kurgani oblast, mis on kavas jagada Tjumeni ja Sverdlovski oblastite vahel.
Kuid see ei ole veel muudatuste lõpp. Venemaal käivad visalt jutud ka Peterburi ja Leningradi oblasti liitmisest ning pealinna ja selle ümbruse ühinemisest. Reformi eestvedajate suust on viimasel ajal kuulda olnud isegi plaanist vähendada regioonide arvu praeguselt 89lt 40ni.
- - - - - -
Varasemad artiklid sarnasel teemal
Briti filantroobid soovitavad ettevõtluse tulumaksu taastamist
Eestis viibinud Briti filantroopia ekspertide hinnangul on Eestis tähelepanuväärselt palju heategevusorganisatsioone, kuid puudu jääb koostööst riigi, ettevõtjate ja kolmanda sektori vahel. Heategevust ei soodusta nende sõnul ka praegune maksusüsteem.
Ülo Mattheus - 1. veebruar, 2002 12:25
Konfliktikoldeid jäi tänavu maailmas pisut vähemaks
Vägivallast küllastunud meediatarbijale võib see tunduda uskumatu, ent võrreldes mullusega on relvastatud konfliktide arv lõppeva aasta jooksul vähenenud; USA-s tegutseva Riikliku Kaitsenõukogu Fondi uurimuses tuvastati tõsisemaid konflikte kokku 59 riigis – 9 vähem kui aasta tagasi.
Villu Arak - 24. detsember, 2001 09:27
Petlemmas tulevad pimedad jõulud
Petlemm tähistab Kristuse sünniaastapäeva sel aastal erakordselt sünges meeleolus; varasematel jõuludel tuhandeid turiste ligi meelitanud Jeesuse sünnipaika eksib nüüd ära mõni üksik võõras.
Krister Paris - 24. detsember, 2001 07:32
Rogozin ootab Eestilt rahvussuhete jätkuvat parandamist
Eile otsustas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Alaline nõukogu, et OSCE Eesti missiooni töö võib lugeda lõpetatuks; otsuse vastu protesteeris sügavalt Venemaa, kelle arvates pole kõik rahvussuhteid puudutavad probleemid Eestis veel kaugeltki lahendatud.
Üve Maloverjan, Moskva - 14. detsember, 2001 09:23
USA välisminister Colin Powell üritab Lähis-Idas relvarahu saavutada
USA välisminister Colin Powell jätkab oma Lähis-Ida rahumissiooni. Täna viibis ta Kairos. Iisrael viis oma väed küll välja kahest palestiinlaste linnast, kuid tihendas samas blokaadi nende ümber. Lisaks USA-le jätkab pingutusi Lähis-Idas rahu saavutamiseks ka Euroopa Liit.
Maire Raidma - 9. aprill, 2002 18:41
Kohtla-Järve laguneb?
Kohtla-Järve tahab haldusreformi käigus enda küljest raputada tülikad kõrge tööpuudusega linnaosad, mis paiknevad keskusest kaugel, satelliitidena teiste valdade rüpes. Paraku ei ole ümberkaudsed vallad nende linnaosade ülevõtmisest huvitatud, sest kardavad liig suurt koormust oma eelarvetele.
Külli-Riin Tigasson - 8. aprill, 2002 20:32
EL sihib vahendajarolli Lähis-Idas
Eskaleeruv konflikt Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse vahel sundis Euroopa Liitu täna kokku kutsuma erakorralise liikmesriikide välisministrite nõupidamise Luksemburgis. Brüsselis nõudis Euroopa Komisjon viivitamatut relvarahu sõdivate poolte vahel, kuid hetkel jääb Euroopa Liidu ainsaks võimaluseks olukorda mõjutada järjekordse kõrgetasemelise delegatsiooni lähetamine.
Ahto Lobjakas, Brüssel - 3. aprill, 2002 19:09
Pressiülevaade 1.04.2002
Tänastes lääne lehtedes on üldvalitsevaiks kaks teemat – vägivalla tugevnemine Lähis-Idas ning kuninganna-ema surm Suurbritannias.
Maire Raidma - 1. aprill, 2002 14:38
Prantslased täidavad maa lastega
Ajal, mil enamik Euroopa riike, iseäranis Ida- ja Kesk-Euroopa maad kannatavad demograafiaprobleemide küüsis, on Prantsusmaal sündivus viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. Ekspertide hinnangul on sel vähe pistmist prantslaste seksuaalkäitumisega, pigem tuleb põhjuseid otsida sotsiaalsete faktorite koosmõjust.
Andres Mäe - 27. märts, 2002 18:23
Venekeelsed gümnaasiumid ei kao
Riigikogu võttis täna vastu Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mis säilitab muukeelse gümnaasiumihariduse ka pärast 2007. aastat. Seaduse ühe autori Peeter Kreitzbergi arvates ei kao venekeelsed gümnaasiumid veel ka 30 aasta pärast. Isamaaliidu mitmete poliitikute hinnangul on tegemist tõsise tagasilöögiga senisele hariduspoliitkale.
Ülo Mattheus - 26. märts, 2002 18:18
- - - - - -