Toimetaja: Tuuli Aug EPLO
Venemaa asevälisminister Sergei Kisljak nõudis täna, et Balti riigid liituks tavarelvastusleppega. Põhjenduseks toob Kisljak asjaolu, et Venemaa Lääne partnerid olevat mures, et kolm Vene piiri äärset riiki võivad oma territooriumile piiramatult sõjatehnikat kuhjata.

Vene asevälisminister Sergei Kisljaki sõnul on Venemaa tõsiselt mures selle pärast, et kolm Vene piiri äärset NATO riiki – Eesti, Läti ja Leedu – pole tavarelvastusleppele alla kirjutanud, kirjutab RIA Novosti.

Kisljak kinnitas, et Venemaa võib lõpetada oma moratooriumi tavarelvastusleppele, kui NATO riigid ratifitseerivad selle leppe parandatud variandi.


„Meie piiri lähedal on kolm riiki, kus pole tavarelvastuse jaoks mingeid piiranguid. See on vastuvõetamatu,” muretses Kisljak.

„Meie Lääne partnerite hinnangul võivad nad sinna kuhjata sellise koguse relvastust, kui palju nende riikide territoorium võimaldab,” kurtis Kisljak, jättes siiski täpsustamata, kes on need Balti riikide või NATO invasiooni kartvad Lääne partnerid.



Kisljaki hinnangul on NATO riigid meelega viivitanud tavarelvastusleppe ratifitseerimisega, et varjata seda, kui palju relvi NATO Balti riikidesse kuhjanud on. Asevälisministri hinnangul võib Baltikumis olla juba praegu rohkem NATO relvastust, kui tavarelvastusleppega lubatud on.


Vene kaitseministeeriumi esindaja Vladimir Nikišin kinnitas täna duumasaadikutele, et kui läbirääkimised Läänega tulemusi ei anna, siis võib Venemaa 12. detsembri ööl tavarelvastusleppest lõplikult taganeda.

Vene kaitseministeeriumi sõjalise koostöö osakonna asejuhi sõnul tähendab tavarelvastusleppest lahkumine seda, et Venemaal lõpeb relvastuse inspekteerimine, samuti ei annaks Venemaa enam Läänele sõjandusalast teavet.

Märkmed: