"Ma arvan, et Eesti senine poliitiline maastik, kui rääkida rahvuslikust tasandist, on tekkinud paljuski Venemaa-suunaliste hirmude ekspluateerimisel," ütles Kossatšov intervjuus ERR Novostile.
"Ka praegused Eesti võimud on eelistanud tegutseda inertsist, mis on omane 90-te aastate mõtlemisele, mil tundus, et mida halvemad on suhted Venemaaga, seda edukamad on nad Lääne suunal," rääkis ta.
See on aga Kossatšovi hinnangul olnud strateegiline viga. "Suhete halvendamine Venemaaga praegusel etapil ei too Eestile kindlasti mingeid täiendavaid dividende. Aga inimesed, kes elavad reaalset elu, seevastu tunnetavad, kuidas nende elu paljuski halveneb - kasvõi seeläbi, et kuivab kokku transiit, sadamad, raudteed ja teised infrastruktuuri elemendid ei saa töötada vajalikul režiimil," ütles ta.
Kossatšovi sõnul on Eesti enda rahvuslikes huvides töötada välja strateegia, mis näeb ette tihedat koostööd nii Ida kui Läänega. "Mulle näib, et kohalike omavalitsuste valimiste käik räägib sellest, et Eestis on olemas ühiskondlik tellimus strateegilise suuna muutmiseks," märkis ta. "See suund võib ka edaspidi olla Euroopa või Atlandi suund, või mida iganes, kuid mitte Venemaaga suhteid kahjustav."
Kossatšovi sõnul on aga tegemist suuremakaliibrilise ülesandega, millega senine Eesti valitsus ilmselt hakkama ei saa.
"Ma soovin siiralt meie partneritele Keskerakonnast jätkuvat usaldust rahva poolt ja jätkuvat veendumust, et nende poolt valitud platvorm on tõesti õige ja vastab tõesti Eesti rahvuslikele huvidele," kinnitas ta.
Kossatšovi sõnul ei saa küll öelda, et Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa ja Eesti Keskerakond tegutseksid ühisel platvormil, kuid mõlemad erakonnad on veendunud Eesti-Vene suhete parandamise vajaduses.
"Oleme valmis toetama igat kontruktiivset ja elutervet poliitilist jõudu Eestis. Kahjuks on neid jõude Eestis seni vähem, kui tahaks näha, kuid kahtlemata on selleks jõuks Keskerakond," lisas ta.
Toimetas Ingvar Bärenklau