STOCKHOLM (EE) — Euroopa Liit (EL) hoiatas Venemaad kaubanduslike sanktsioonide rakendamisega, kui viimane ei peaks laiendama kehtivat ELi-Vene partnerluse ja koostöö kokkulepet uutele liikmesriikidele vastavate lisaprotokollidega.
Sellele avaldusele reageeris Venemaa Euroopa Instituudi välis- ja kaitsepoliitika osakonna juhataja, mainekas poliitikateadlane Sergei Karaganov näiliselt üsna leplikus toonis artikliga International Herald Tribune’is, kus aga mh. on tsiteeritud vene luuletajat Aleksander Blokki (1880–1921): „Me kas allume Euroopale või pöörame tema poole oma aasialiku näo“.
Vaatlejad loevad Karaganovi sõnadest välja selge hoiatuse mitte ärritada Vene karu, sest vastasel korral võib Kremli tähelepanu ja huvi pälvida hoopis Aasia.
Näib aga, et hr. Karaganov on kas kogemata või meelega unustanud, et enamus Aasia riike on valinud just nimelt euroopaliku arengutee ja -mudeli, tänu millele on need riigid oma arengus Venemaast ette jõudnud.
Mitmed poliitilised vaatlejad on arvanud, et uute riikide ühinemine ELiga võib ehk Venemaale tuua kaasa korvamatuid majanduslikke kahjusid, mis võiksid nende arvates taastuda vaid väga pika aja jooksul.
Samas eiratakse ülalmainitud leppe rakendamisest tulenevaid plusse, sest Venemaa ainult võidaks koostööst ELiga; pealegi on partnerlusleping tähtajatu. Teisalt peaks Venemaa kõigepealt lahendama Thetsheenia probleemi, mis tõstaks tema rahvusvahelist autoriteeti ja tuleks kasuks suhetele teiste riikidega. Nagu NSVL-i esimene ja viimane president Mihhail Gorbatshov ütles: „Seda, kes ei jõua arenguga sammu pidada, karistab elu ise.“
Äsja käsitles Vene välisminister Igor Ivanov rootsi päevalehes „Dagens Nyheter ilmunud kirjutises muulaste olukorda Lätis. Teatavasti on Lätis (nagu ka Eestis) kodakondsuse saamise eelduseks vastava keeleeksami sooritamine. Ivanov nimetas seda tingimust vene vähemuse õiguste diskrimineerimiseks. Ta polnud ehk teadlik sellest, kuivõrd agaralt läti venelased kodakondsuse omandamise võimalusest on kinni haaranud, kuna Läti kodanikena on neil võimalik vabalt Euroopas reisida. Ja veel — samasugune nõue (vene keele oskus) on kehtestatud ka Venemaal kodakondsust taotlevatele isikutele.
Moskval oleks aga aeg mõista ja leppida olukorraga, et ta ei ole enam tooniandjaks ei Balti riikides ega mujal maailmas.
Esmaspäeval teatas internetiportaal EU Observer, et kuudepikkuse vastupunnimise järel on Venemaa ilmutamas esimesi leebumise märke ELi laienemise suhtes 1. mail. Vaatlejad seostavad seda kartusega võimalike majanduslike sanktsioonide ees. Teisalt on EL väljendanud valmisolekut läbirääkimiste pidamiseks Venemaaga, et hajutada viimase hirmu majanduslike kahjude ees.
Välisminister Ivanov ütles Brüsselis viibides, et Moskva pole kunagi ELi laienemise vastu olnudki! Ta lisas, et Venemaa on alati „käsitlenud ELi laienemist positiivse visiooni ja protsessina“. Seegi on jälle üks kujukas näide Venemaa kakskeelsuse kohta.
Venemaa mõttetud ähvardused (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kahjuks, õige jutt. Aga mida teha? Tuleb ikka midagi kätte võtta ja proovida parima.
Me Vargamäelased ju olid enamuses ise koos kommudega tipus, nüüd koogutavad Euroliidu ees ja pühivad tõprad laia zestiga jalgu vene lipul!
Nii nagu 1945 - 1949 aastail ootasid muserdatud tõsihingelised Eesti iseseisvuslased USA "Valget laeva", mis tulemata jäi; nii võivad eestlsed seda ka nüüd - asjatult - oodata.
Meie valitsejad pole 1992. aastast saati isegi julgenud iitsatada, et Venemaa okupeerib siiani 5% Eesti maast, et Tartu rahuleping on süljese tallaga hõõruda ning MRP leping kehtib siiamaani.
Kahju, et (enne Moskva, nüüd Brüsseli) kintsupaapijad aru ei saa: Venemaa võib ELiga flirtida ja seda ta teebki, kuid Eestile ei tulene sellest mingit kasu. Usutakse ELi ja NATO kaitsvat siivakest (tiiba või nn vihmavarju). Tegelikkuses võime meie jääda (endiselt) tallermaaks, kaitstes Lääne Euroopat. Tõenäoliselt nii juhtubki.
Nii nagu 1000 aastat on Petserimaa eestlased hoidnud ära Kagu-Eesti venestamise. Nüüd siis tasutakse meile sellega, et tehakse nägu nagu meid poleks maamunal enam olemaski.
Meie valitsejad pole 1992. aastast saati isegi julgenud iitsatada, et Venemaa okupeerib siiani 5% Eesti maast, et Tartu rahuleping on süljese tallaga hõõruda ning MRP leping kehtib siiamaani.
Kahju, et (enne Moskva, nüüd Brüsseli) kintsupaapijad aru ei saa: Venemaa võib ELiga flirtida ja seda ta teebki, kuid Eestile ei tulene sellest mingit kasu. Usutakse ELi ja NATO kaitsvat siivakest (tiiba või nn vihmavarju). Tegelikkuses võime meie jääda (endiselt) tallermaaks, kaitstes Lääne Euroopat. Tõenäoliselt nii juhtubki.
Nii nagu 1000 aastat on Petserimaa eestlased hoidnud ära Kagu-Eesti venestamise. Nüüd siis tasutakse meile sellega, et tehakse nägu nagu meid poleks maamunal enam olemaski.
Arvamus
TRENDING
