Sellele avaldusele reageeris Venemaa Euroopa Instituudi välis- ja kaitsepoliitika osakonna juhataja, mainekas poliitikateadlane Sergei Karaganov näiliselt üsna leplikus toonis artikliga International Herald Tribune’is, kus aga mh. on tsiteeritud vene luuletajat Aleksander Blokki (1880–1921): „Me kas allume Euroopale või pöörame tema poole oma aasialiku näo“.
Vaatlejad loevad Karaganovi sõnadest välja selge hoiatuse mitte ärritada Vene karu, sest vastasel korral võib Kremli tähelepanu ja huvi pälvida hoopis Aasia.
Näib aga, et hr. Karaganov on kas kogemata või meelega unustanud, et enamus Aasia riike on valinud just nimelt euroopaliku arengutee ja -mudeli, tänu millele on need riigid oma arengus Venemaast ette jõudnud.
Mitmed poliitilised vaatlejad on arvanud, et uute riikide ühinemine ELiga võib ehk Venemaale tuua kaasa korvamatuid majanduslikke kahjusid, mis võiksid nende arvates taastuda vaid väga pika aja jooksul.
Samas eiratakse ülalmainitud leppe rakendamisest tulenevaid plusse, sest Venemaa ainult võidaks koostööst ELiga; pealegi on partnerlusleping tähtajatu. Teisalt peaks Venemaa kõigepealt lahendama Thetsheenia probleemi, mis tõstaks tema rahvusvahelist autoriteeti ja tuleks kasuks suhetele teiste riikidega. Nagu NSVL-i esimene ja viimane president Mihhail Gorbatshov ütles: „Seda, kes ei jõua arenguga sammu pidada, karistab elu ise.“
Äsja käsitles Vene välisminister Igor Ivanov rootsi päevalehes „Dagens Nyheter ilmunud kirjutises muulaste olukorda Lätis. Teatavasti on Lätis (nagu ka Eestis) kodakondsuse saamise eelduseks vastava keeleeksami sooritamine. Ivanov nimetas seda tingimust vene vähemuse õiguste diskrimineerimiseks. Ta polnud ehk teadlik sellest, kuivõrd agaralt läti venelased kodakondsuse omandamise võimalusest on kinni haaranud, kuna Läti kodanikena on neil võimalik vabalt Euroopas reisida. Ja veel — samasugune nõue (vene keele oskus) on kehtestatud ka Venemaal kodakondsust taotlevatele isikutele.
Esmaspäeval teatas internetiportaal EU Observer, et kuudepikkuse vastupunnimise järel on Venemaa ilmutamas esimesi leebumise märke ELi laienemise suhtes 1. mail. Vaatlejad seostavad seda kartusega võimalike majanduslike sanktsioonide ees. Teisalt on EL väljendanud valmisolekut läbirääkimiste pidamiseks Venemaaga, et hajutada viimase hirmu majanduslike kahjude ees.
Välisminister Ivanov ütles Brüsselis viibides, et Moskva pole kunagi ELi laienemise vastu olnudki! Ta lisas, et Venemaa on alati „käsitlenud ELi laienemist positiivse visiooni ja protsessina“. Seegi on jälle üks kujukas näide Venemaa kakskeelsuse kohta.