See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/venemaa-oligarhide-parast-lohki-eplo/article5476
Venemaa oligarhide pärast lõhki EPLO
01 Nov 2003 EWR Online
Andres Laasik

Kui rikkad saavad endale ette tõsta head ja paremat, vaeste taldrikud aga aina tühjemaks jäävad, pole põhjust kahelda vene rahva arvamuses, et oligarhide luksus on vastuolus ühiskonna viletsusega. Sama võib arvata ka oligarhe pitsitav president Vladimir Putin, kelle tabas kaamerasilm kahe aasta eest Omski oblastis Popovi külas mitte just väga lookas laua taga.


Vene suurärimehe Hodorkovski trellide taha pistmise aegu Siberis viibinud ajakirjanik Andres Laasik leidis Moskva kaudu tagasi Tallinnasse jõudes, et oligarhid on venelased lõhestanud.

Hiljutine suurärimees Mihhail Hodorkovski vahistamine on jaganud Venemaa kodanikud kahte leeri, kelle arvamus sõltub sotsiaalsest kuuluvusest ja elukohast. Vastakas on ka kogu seda protsessi saatev informatsioon.
Infoagentuuride tehtud uuringute kohaselt toetas Hodorkovski vahistamist 70 protsenti Venemaa kodanikest.

Samal ajal tegi raadiojaam Eho Moskvõ küsitluse, et kelle valiks raadiokuulaja presidendiks – Vladimir Putini või Hodorkovski – ning sai põneva tulemuse: rohkem kui seitsmest tuhandest vastajast hääletas 75 protsenti Hodorkovski ja vaid 25 protsenti Putini poolt.

Ilmselgelt jagunevad hinnangud Venemaal toimuvale sõltuvalt inimeste sissetulekutest ja geograafilisest asukohast.

Venemaa viimastel presidendivalimistel võitis kommunistide kandidaat Gennadi Zjuganov Vladimir Putinit kahes valimisringkonnas. Üheks neist oli Omski oblast, kus on palju Roman Abramovitšile kuuluvaid ärisid, sealhulgas hiljuti Hodorkovski naftafirma Jukos partneriks osutunud Sibneft.

Riigile kuuluva infoagentuuri Itar-Tass Omski osakonna juht Anatoli Petrov peab Sibnefti tegevust kahtlaseks. Tema sõnul räägib juba see fakt, et Sibneft on registreeritud 3000 elanikuga Ljubino asulasse, maksupettuse võimalusest. “Seal pole isegi sellist maksuametnike kaadrit, kes võiks nii suurt ettevõtet tulemuslikult kontrollida,” ütles Petrov.

Venelaste vastumeelsus välismaa kapitali suhtes

Abramovitšiga seotud firmad kontrollivad suurt hulka Omski meediast. “Ma võin kirjutada, et Omski naftakombinaat on jälle saastanud Irtõši jõge,” ütles Omski sõltumatu nädalalehe Novoje Obozrenije peatoimetaja Vladimir Kem. Kuid Kem lisas, et kui ta mainib sealsamas, et kombinaat kuulub Abramovitšile, võib ta ilma jääda kohaliku monopolisti Sibnefti reklaamist, mis viiks lehe põhja.

Vastakaid arvamusi sünnitab ka ühinenud Jukose ja Sibnefti plaan kaasata Ameerika kapitali. Kui Anatoli Petrov ütles, et “miks peaks Venemaa Vene naftat ostma ameeriklaste käest?!”, siis väljendas ta sellega ilmselt paljude venelaste vastumeelsust välismaa kapitali suhtes.

Tundmatuks jääda soovinud poliitikavaatleja arvates langeb aga selline vaatekoht kokku mitmesuguste huvigruppide sooviga, et äri Venemaal jääkski hämaraks ja mitteametlikuks. “Ameeriklaste tulek teeks ju Hodorkovski ja Abramovitši äri läbipaistvamaks,” tõdes ta. Poliitikavaatleja avaldas ka arvamust, et Hodorkovski majandustegevus oli üks selgemaid ja läbipaistvamaid Venemaal. “Ta liikus väga jõudsalt selle suunas, et saada ausaks ärimeheks.”

Hodorkovski vahistamine näitab seega poliitilist tellimust ja on mõeldud ähvardusena teistele majandusliidritele, kel on võimumasinavärki ohustavaid poliitilisi ambitsioone. Hodorkovski nimelt on toetanud opositsiooni, andnud raha liberaalsele Jabloko parteile ja toetanud ka ajalehte Pravda.

Oligarhide luksus ja ühiskonna viletsus

Kommunistide poolt hääletanud Omskis võib mõnele naisele olla üle jõu käiv isegi sünnitamine haiglas, mis on tekitanud jutte rahva vastu suunatud genotsiidist. Valimistel käitub suur osa elanikke ettearvamatult. Enam kui miljoni elanikuga Omskis oli sovetiajal 180 000 töötajaga sõjatööstuskompleks, mis on nüüdseks enamjaolt kokku kukkunud. Rahul pole oma eluga ka Omski oblasti maaelanikud, kes elasid varem suhteliselt hästi.

Samas määratleb ühe sotsioloogilise uuringu järgi 70 protsenti Venemaa rahvast end keskklassi kuuluvana, mis peegeldab arvatavasti pigem soovi kui tegelikkust. Alati tuleb Venemaa uuringute puhul arvestada, kes neid teeb, kelle jaoks ja kus.

Tavalised kodanikud on skeptilised tulevaste duumavalimiste suhtes. Noor Omski mees Maksim ütles, et ta ei läheks isegi valima. “Varem ma ei käinud, kuid mulle tehti selgeks, et mu väljavõtmata valimisbülletään võib sattuda mõne partei poolt hääle andnute hulka ja pärast seda informatsiooni ma olen ikka käinud valimas.”
Märkmed: