Moskvas algas möödunud nädalal kohtuprotsess Venemaa julgeolekuteenistuse FSB kõrge ohvitseri üle, keda süüdistatakse kaks aastat kestnud luuramises Eesti heaks.


Venemaal riigireetmises süüdistatava alampolkovniku Igor Vjalkoviga seotud spiooniskandaali hoidsid Vene võimud üldsuse ees kiivalt vaka all tänavu mai lõpuni, mil uudisteagentuur Interfax andis kümnerealise teate selle kohta, et kohtu alla antakse ühe välisriigi heaks luuranud FSB töötaja.

Kui protsess Vjalkovi üle nädal tagasi Moskva sõjaväeringkonna kohtus algas, kajastasid seda pea kõik Venemaa ajalehed, raadiod ning telekanalid. Mis välisriigi heaks Vjalkov töötas, suutis infosulus välja peilida aga vaid internetiportaal Agentura.ru.

«Jutt käib Venemaa piirivalve luuretegevuse mõningatest aspektidest, mida Vjalkov andis edasi Eesti poolele,» teatas Agentura.ru. Väitele, et Vjalkov tegi tõepoolest koostööd ühe Eesti eriteenistusega, sai Postimees mitteametliku kinnituse ka Eesti riigiametnikelt.

Venemaa ajakirjanduse nappide andmete põhjal teenis alampolkovnik Vjalkov 2002. aastani piirivalves, mis hiljem viidi üle julgeolekuteenistuse FSB koosseisu. Kodumaa reetis Vjalkov süüdistuse järgi 2001. aastal, kui ta hakkas koguma ja raha eest välisriigile edastama Vene julgeolekut puudutavaid salajasi materjale, millele ta tänu ametile ligi pääses.

Izvestija väitel töötas Vjalkov piirivalveohvitserina Moskva lennujaamas Šeremetjevo-2 ja pääses tänu sellele kergesti lennujaama transiittsooni. Kellele ja kuidas ta seal salajased materjalid üle andis, ei suutnud ajaleht tuvastada.

Internetiportaali Gazeta.ru andmetel paljastas FSB Vjalkovi alles 23. septembril 2002. Ta arreteeriti asitõenditega hetkel, kui ta oli järjekordselt piiri salaja ületanud ja üritas materjale välisluurajatele üle anda.

«Meie katsed mingit täpsustavat infot selle juhtumi kohta saada ei toonud edu,» kirjutas Izvestija. «Ei sõjaväe peaprokuratuur, kohus ega FSB nõustunud midagi meile kommenteerima, viidates selle loo ülidelikaatsele iseloomule.»

Kinnisel kohtuprotsessil süüdistab prokuratuur Vjalkovi riigireetmises ja korduvas ebaseaduslikus piiriületamises. Esimesel istungil teatas süüdistatav, et loobub oma kahest advokaadist, sest tema nägemus oma kaitsetaktikast olevat nende omast erinev. Et kohtus rahuldas taotluse, lükati protsessi algus määramata ajaks edasi, et ohvitser saaks leida endale uue kaitsja.

Vene ajakirjanduse andmetel ootab Vjalkovi üksnes riigireetmise eest süüdimõistmisel 12- kuni 20-aastane vangistus koos 500 000-rublase trahviga.

Arvamus

Olari Taal, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees


Ega ma eriti ole [Igor Vjalkovi juhtumist] kuulnud. Ja isegi kui kuulnud oleks, ei kommenteeriks, sest see ei ole minu töö. Küsige peaministri käest.

Riigina sellises olukorras ei käituta üldse. Tehakse nägu, et ei ole midagi juhtunud ja et olime puu otsas, kui pauk käis.

Niimoodi on kõikjal maailmas aastasadade jooksul välja kujunenud. Kui Eesti praegu talle veel appi tõttaks, siis halvendaks see tema olukorda. Aga mis saaks Eesti teha, kuulutame Venemaale sõja või? Saadame oma 20 soomustransportööri Venemaa peale?

Tavaliselt sellised mehed teavad, mida nad teevad, nad on kõik kinni makstud.

Ega meil erilisi spioone ole, aga informatsiooni me ikka korjame. See on iga riigi püha kohus korjata informatsiooni ja see ei maksa üldse palju.

See [kes informatsiooni müüb] ei ole spioon, see on ärimees. Igaüks müüb seda, mida tal on võimalik müüa.

Märkmed: