Suuresti Venemaa surve tõttu oma rahvusvähemustele on soome-ugri koostöö institutsionaalne pool mandumas ning hõimuvendlus on jäämas rohujuure tasandi algatustesse, nagu näiteks abi emakeeleõpetajate seltside loomisel, nentis eile Tallinnas alanud 4. soome-ugri maailmakongressi peasekretär Andres Heinapuu.

Kui võrrelda varasemate kongressidega, siis näiteks Venemaa soomeugrilasi esindavad üha sagedamini Moskva poolt regioonide võimukandjateks määratud bürokraadid, kel pole mingit keelelist ega isegi geneetilist sidet soome-ugri rahvastega.

Kui varem on kongressi deklaratsioonidesse üritatud saada punkte, mis toetaks Vene soomeugrilaste kultuurilist iseolemist, siis seekord teavad Heinapuu sõnul kõik, et ebasobivad avaldused ohustavad Vene soomeugrilaste töökohti või muud heaoluSamal teemal:

Kahju on viimasel ajal kandnud ka Eesti riigi suurim tugi Venemaal elavatele iseseisva riigita hõimuvendadele: sealsete tudengite koolitamine. Venemaa kohalikud võimud loobusid Eestis õppivate noorte elamiskulude kandmisest ja ka Eesti riik on andnud selleks lubatud kümne miljoni krooni asemel aastas vaid kolm kuni neli miljonit.

Võrrelduna Soome ja Ungariga, teiste iseseisvate soome-ugri rahvaste riikidega, on Eesti oma soome-ugri hõimuvendadega siiski kõige elavamalt suhteid arendanud.

Märkmed: