Moskvast tulevad signaalid lubavad oletada, et järgmisena võetakse sihikule Vilnius.
Spekulatsioonidele annab tuge Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) juhi Nikolai Patruševi aasta lõpul antud pressikonverents, kus ta süüdistas Balti riike rekordilise aktiivsuse saavutanud luuretegevuses. Ehkki Vene esijõuametnik ühtki riiki eraldi ei maininud, kinnitavad väljaande Kauno Diena allikad, et eriti pahased ollakse Moskvas seekord just Leedu peale.
“Vilniusest on saanud Londoni järel Venemaa-vastaste äärmuslaste jaoks eelpost number kaks,” rääkis lehele üks Kremli kõrge ametnik. Kauno Diena allika väitel on Venemaa kindel, et Leedu teeb tema õõnestamiseks aktiivset koostööd USA ja Suurbritannia eriteenistustega. Samuti tegutsevat käsikäes Leedu jõustruktuuridega aktiivselt tšetšeeni rühmitused.
Mitu süüdistust
Baltic Timesi andmeil on Venemaa välisluure juhtinud tähelepanu ka sellele, et Leedu pakkus varjupaika Tšetšeenia tapetud presidendi Džohhar Dudajevi perekonnale. Samuti häirib Moskvat Suurbritannias asüüli saanud endise oligarhi Boriss Berezovski väidetavalt aktiveerunud tegevus Leedus.
Hiljuti pälvis Leedu Venemaa pahameele sellega, et keeldus andmast meediakanalile Venemaa Hääl luba saadete edastamiseks oma territooriumil, sest selle analüüsid ja kommentaarid lähtuvad Moskva vaatevinklist.
Lisaks Venemaale tegutseb Leedu aktiivselt Valgevene suunal, ärritades sealseid võime näiteks eksiilis tegutseva humanitaarülikooli majutamisega.
Balti riikidest on praegu Venemaaga parimad suhted Lätil. Nii astub Riia kooskõlas Moskva soovidega vastu Euroopa energiaturu liberaliseerimisele ning jäi suhteliselt mõõdukaks oma hinnangutes Venemaa hiljutiste parlamendivalimiste korraldamisele. Vahetult enne valimisi ei lasknud Läti aga eetrisse Vladimir Putini režiimi kritiseerivat Prantsuse dokumentaalfilmi. Omapoolse hea tahte žestina tõi Venemaa välisminister Sergei Lavrov aasta lõpul Riiga piirilepingu ratifitseerimiskirja.