Venemaa sõjapalavikuks kasvanud surve Gruusiale sai alguse kolmapäeval, kui Putin 11. septembri terrorirünnakute aastapäeva puhul peetud kõnes kuulutas, et Moskva võib tshetsheeni terroriste varjavat Gruusiat rünnata.
«Kui Gruusia juhtkond ei suuda luua turvalist tsooni Gruusia-Vene piiril ega teha lõppu bandiitlikele rünnakutele Venemaa piiriäärsete piirkondade vastu, reserveerime me endale õiguse tegutseda,» sõnas Putin.
Venemaa on aastaid süüdistanud Gruusiat tshetsheeni terroristide varjatud mahitamises. Eriti on Moskvat häirinud piiriäärne Pankisi kuru, kus Vene vägede survel Tshetsheeniast lahkuma sunnitud võitlejad end varjavat. Väga teravaks muutusid suhted mõne nädala eest, kui Vene lennukid ilmselt tshetsheeni võitlejaid rünnata soovides Gruusia territooriumi pommitasid.
Armee valmistub rünnakuks
Putin lisas oma kolmapäevases kõnes, et ka armee on saanud ülesande valmistada ette plaanid Gruusias varjuvate terroristide ründamiseks.
Kõne lõpetuseks sõnas Venemaa president, et ühtegi neist abinõudest ei ole vaja rakendada, kui Gruusia näitab üles siirast soovi terrorismist jagu saada.
Seda lauset hindasid grusiinid otseseks ultimaatumiks. Gruusia president Eduard Shevardnadze nentis diplomaatiliselt, et Putini avaldus oli «kiirustav». Gruusia parlament aga palus maailma riikidelt abi Venemaa ähvardava agressiooni vastu, paludes «kasutusele võtta tõhusad abinõud, et ennetada Gruusia uut annekteerimist Venemaa poolt».
Kommentaatorite arvates püüab Putin jäljendada Bushi käitumist Iraagi suhtes, mõnede arvates isegi saavutada USA-lt nõusolekut Gruusia ründamiseks, soostudes vastutasuks Iraagi ründamisega.
Üleeile saatis Putin oma avaldust selgitava ja teravalt Gruusia-vastase läkituse ÜRO peasekretärile ja julgeolekunõukogu liikmete esindajatele.
Eile Riigiduumas vaid 21 vastuhäälega vastu võetud avaldus Vene-Gruusia suhete kohta järgib hoolimata USA reaktsioonist suures osas Putini avaldust, nentides, et Tbilisi ei kontrolli teatud osa oma territooriumist, mis kujutab endast Venemaale suurt ohtu.
Riigiduuma soovitab täidesaatval võimul kaaluda «Gruusiale igasuguse edasise majandusabi osutamise mõttekust, sealhulgas energiakandjate tarnimist soodustingimustel». Ühtlasi soovitab Riigiduuma peatada riikide vahel sõlmitud sõprus- ja koostöölepingu.
Avalduse projekti üks esitajaid, Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komisjoni juht Dmitri Rogozin kinnitas, et enam Gruusiale hoiatusi ei saadeta, nüüd järgneb «aktsioon».
Kaasatakse eriüksused
Eilne Vene ajaleht Vremja Novostei kinnitas, et armee peastaabil on juba valmis sõjaplaan. Rünnakus Pankisi terroristide vastu peaks osalema väekoondis, mille tuumiku moodustavad Ingushshias asuv jalaväepolk, Gruusia piiri ääres paiknev piirivalveüksus ning mõistagi arvukad eriüksused.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ametiisikute kinnitusel ongi viimasel nädalal Vene vägede arvukus neis vabariikides märgatavalt suurenenud.
Samas sai see plaan Vene õhudessantvägede endise ülemjuhataja Jevgeni Podkolzini kriitika osaliseks, kelle hinnangul ei ole Venemaal enam üksusi, mis suudaks edukalt mägedes võidelda.
Ainuüksi õhulöökidest aga Podkolzini arvates ei piisa, mida on selgelt näidanud analoogilised katsed Tshetsheenias.
Vremja Novostei tsiteeris samuti sõjanduseksperte, kelle arvates ei ole Pankisi kurus tegelikult enam kellegi vastu võidelda, sest kui seal ka tshetsheeni võitlejaid suuremas koguses viibis, on nad juba ammu lahkunud kas tagasi Tshetsheeniasse või igal juhul kusagile mujale.
Küll viibib Pankisis Tbilisi kinnitusel põgenikke Tshetsheeniast, mistõttu Gruusia on soovitanud Venemaal üle vaadata omaenda tegevuse Tshetsheenias, et see ei sunniks inimesi kodunt põgenema.
Marek Laanemarek.laane@postimees.ee