STOCKHOLM (EE) — Pärast Eesti sunniviisilist liitmist Nõukogude Liiduga (NL) lahkusid Eestist sinna akrediteeritud välismaised diplomaadid, kes olid kohapeal tunnistajaiks võimu ülevõtmisele.

Saatuslikel juunipäevadel viibis Tallinnas ka noor üliõpilane USA-st, John F. Kennedy, kes hiljem rääkis Eestis asetleidnud sündmustest.

23. juulil 1940 esitasid Eesti, Läti ja Leedu esindajad Londonis ning Berliinis protestid seoses NL-i jõhkra käitumisega Balti riikides.

Samasugused protestid esitasid Baltimaade esindajad ka Ameerika Ühendriikide valitsusele ja viimane teatas kohe, et mõistab hukka NL-i tegevuse Eestis, Lätis ja Leedus.

Eesti saadik Rootsis Heinrich Laretei esitas noodi Rootsi valitsusele, et viimane ei tunnustaks Eesti okupeerimist, kuid Rootsis oli tollal võimul kahepaikne valitsus, kes mängis kokku nii Saksamaa kui NL-iga.

Rootsi valitsus ei reageerinud Laretei noodile ning tunnustas hoopis Balti riikide okupeerimist de facto augustis 1940 ja de jure 10. mail 1941. See häbiplekk on siiani maha pesemata.

Lugejad teavad hästi, mis juhtus seejärel okupeeritud Eestis: inimeste jäljetud kadumised, arreteerimised, hukkamised, küüditamised.

Paari kuu pärast möödub 65 aastat 1941. a. juuniküüditamisest, mille tunnistajaks olin ka ise, kuuludes küüditatute hulka. Mäletan, et meie rong peatati Ülemiste ja Lagedi jaamade vahel ning naistel-lastel kästi korraks vagunitest lahkuda. Nende vagunitesse tagasiajamisel käitusid NKVD valvurid jõhkralt, kasutades püssipärasid ja sõimu. Minu emal oli neli väikest last ja õde oli veel sülelaps.

Rongikoosseisud lähetati Eestist teele saatekirjadega, kus kaubaks oli märgitud — inimesed — ja veohinnaks 96.435.- rubla.

Järgnes teine okupatsioon ja ka teine, 1949. a. märtsiküüditamine. Kes suudaks või oskaks kokku arvata kõiki neid kahjusid, mida põhjustati Eestile nende terroriaktide ja 50-aastase okupatsiooniga? Selle kõige eest vastutab NL-i õigusjärglane, Venemaa. Kuritegelikule eesti rahva hävitamise plaanile pandi alus juba Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolliga 1939. aastal.

Võib-olla tasuks Eestil kaaluda võimalust pöörduda selles küsimuses rahvusvahelise Haagi kohtu poole?

Märkmed: