Venemaalt Eestisse kolib juba viiendat aastat rohkem inimesi kui Eestist Venemaale, kusjuures viimastel aastatel on Eestisse tulijaid sadu inimesi rohkem kui siit minejaid.
Kaks aastat tagasi jaanuaris kohtas sõpradega Tallinna külastanud moskvalanna Aleksandra oma praegust meest Andres Männartit. Nad armusid, hakkasid üksteisel külas käima ning kolm nädalat tagasi kolis Aleksandra Tallinna oma mehe juurde elama. Praegu õpib ta eesti keelt ja mõne aja pärast kavatseb siin ka tööd otsima hakata.
Armumine on tavaline põhjus, miks inimesed ühest riigist teise kolivad. Ent kolitakse ka töö pärast, näiteks hiljuti ametist lahkunud ERSO peadirigent Nikolai Aleksejev on samuti pärast Eesti taasiseseisvumist Venemaalt tulnud.
Ent mis ka kolimise põhjuseks poleks, on Eesti ja Venemaa vaheline rändesaldo juba mitmendat aastat Eesti jaoks positiivne ehk Venemaalt Eestisse kolib sadu inimesi enam kui Eestist Venemaale.
Rändestatistikat teeb statistikaamet rahvastikuregistri ning politsei- ja piirivalveameti andmete põhjal, rääkis statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala. Rahvastikuregistri andmed pole küll väga täpsed, ent Rannala sõnul on täpsus viimastel aastatel paranenud.
Sisserände andmed on enamasti natuke täpsemad kui väljarände omad, sest paljud sisserändajad vajavad elamisluba ja seega jääb neist paratamatult jälg maha. Vaid Soomest kolis Eestisse eelmisel aastal rohkem inimesi kui Venemaalt.
Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus jagab ka kuni 15 000-kroonist remigreerumistoetust neile migrantidele, kes Eestis hakkama ei saa ja tahaksid siit ära kolida. Kui eelmise kümnendi alguses sai igal aastal toetust sadu inimesi, siis viimastel aastatel on selle saajate arv kivina kukkunud, eelmisel aastal sai seda kõigest 38 inimest.
Sisserändajatest lõviosa on sündinud Venemaal, ent päris paljudel neist on Eesti kodakondsus. Kõige populaarsem kant sisserändajate jaoks on Harjumaa, Ida-Virumaale kolib Venemaalt sisserändajaid juba tunduvalt vähem. Ka Tartumaa on sisserändajate seas populaarne, näitavad statistikaameti andmed.
Rahvastikuteadlane Allan Puur lausus, et kuna Venemaa on Eesti naaberriik ning Eestis on ka suur venekeelsete inimeste kogukond, pole midagi kummalist selles, et hulk inimesi kolib ühest riigist teise. See, et meile tuleb Venemaalt rohkem inimesi kui sealt siia, näitab omakorda, et Eesti on meelitavam kui Venemaa.
Venemaa pole ainus riik, kust Eestisse kiputakse. Eelmisel aastal kolis ka Ukrainast Eestisse neli korda enam inimesi kui Eestist Ukrainasse. Valgevenest, Lätist ja Leedustki tuli Eestisse tunduvalt enam inimesi, kui Eestist sinna läks.
Eelmisel aastal kolis Eestist välismaale vaid tuhatkond inimest enam kui välismaalt Eestisse. Suurim negatiivne rändesaldo oli Eesti ja ammuste populaarsete riikide vahel, nagu Soome, Suurbritannia ja Iirimaa.
Ent kui uskuda ametlikke andmeid, on positiivne rändesaldo ka Eesti ja selliste riikide vahel nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia või Holland ehk sealt kolis Eestisse enam inimesi kui Eestist sinna.