Välis-Eesti Ühingul (VEÜ) on tavaks pidada suvepäevi looduskaunites kohtades Eesti saartel. VEÜ Suvepäevade 2005 teemaks oli ajakirja Välis-Eesti eriväljaande „Eestluse alustalad“ artiklite arutelu ja nende autoritega kohtumine.
Reedel, 8. juulil sõideti Rohukülast praamiga Heltermaale ja sealt edasi Kärdlasse, kus osavõtjad majutati Padu hotelli.

Meeldiva ja kaasaegse sisustusega hotelli lahke peremees Jüri Padu osutus paljude osavõtjate heaks tuttavaks juba varasemast ajast.

Tuhandete miilide tagant oli kohale lennanud VEÜ Austraalia esindaja Sirje Jõgi Melbourne'st. Sellega võrreldes oli Silja Aaviku teekond Helsingist Hiiumaale meremiilidesse arvestatuna kaduvväike.
Õhtusöök Padu hotellis kujunes sõprade kohtumiseks ja elavaks vestlusringiks, kus lisaks ajakirjas avaldatule räägiti ka muust.
Sirje Jõgi rääkis oma tööst ja tegevusest Melbourne'i Eesti Ühingu „Kodu” sektetärina ja ka sellest, et viimaste kuude jooksul on ca 300 Austraaliasse elama asunud eestlast ja nende pereliiget esitanud taotlused Eesti kodakondsuse saamiseks. See arv tunnistab selgelt, et väliseestlaste perre tuleb ka sellel kaugel mandril üha uusi liikmeid. Enamjaolt on need inimesed ka liitunud eesti organisatsioonidega. Seega pole eesti seltsitegevus välisriikides hääbuv nähtus, nagu pahatihti ajakirjandusest on olnud lugeda.
Eesti keele õpetaja ja artikli autor Silja Aavik Helsingist rääkis, et eesti kooli loomine Soomes on olnud plaanis pea 90 aastat. Eesti geograafiline lähedus on see, mis eesti kooli avamist on pidurdanud. Küll aga on Roihuvuori algkoolis eesti keele õpetamiseks keelekümblusklassid, kus eesti- ja soomekeelsete nädalatundide suhe on 14:7.
Lähedusele vaatamata töötab aga 16 aastat tagasi asutatud Riia Eesti Keskkool üpris edukalt, millest ajakirja veergudel kirjutab selle kooli direktor Urve Aivare.
Ajakirja Välis-Eesti 2005 a. eriväljaande esimese osa „Eestluse alustalad “ artiklite autorid on dr. Ingrid Rüütel („Pärimuskultuur tänapäeva ühiskonnas”), kirjanik Arvo Valton („Eestlus Soome-ugri liikumises”), prof. Toomas Varrak („Tartu rahuleping tänases Eestis”), dr. phil. Jüri Raudsepp („Eestluse idee võimalikkusest”) ja dr. Leili Utno („Eesti diasporaa 21.sajandil”). Kõigis kirjutistes on käsitletud eestluse alustalade olemust kaasajal.
Väljaande II osas „Välis-Eesti“ kirjeldavad Artur Laast, Peeter Olesk ja Endel Reinpõld väliseestlaste elu-olu ja väärtushinnanguid eestluse kontekstis.
Keeleteadlased Mati Hint ja Tiit Maksim on pööranud väljaande veergudel erilist tähelepanu eesti keelele kui tähtsaimale eestluse alustalale.
Suvepäevadest osavõtjad tutvusid esimesel õhtupoolikul Kõpu poolsaare looduse ja ehitistiga ning kuulasid päikeseloojangul kontserti Kõpu tuletorni jalamil, kus esines käsikellade ansambel „Arsis“.
Laupäeval, 9.juulil külastati Hiiumaa looduskauneid paiku Tahkuna poolsaarel, matkati Rebastemäel, käidi Hiiu folkpidustustel, imetleti vanimat Hiiumaa asumit — Kõpu küla
ja söödi lõunat Pihla turismitalus Kõpus.
Iga võimalikku hetke kasutati supluseks, sest ilm oli tulipalav ja vesi erakordsel soe.
Laupäeva õhtust ümarlauda juhtis diplomaat Artur Laast, kelle töökogemused EV saatkondades Venemaal ja Pariisis võimaldasid anda ammendavaid vastuseid osalenute paljudele naaberriikide suhteid käsitlevatele küsimustele.
Pühapäeval, 10. juulil tutvuti Ida- Hiiumaaga, külastati Rudolf Tobiase maja-muuseumi, Hiiumaa muuseumi ja Hiiu villavabrikust, kust saime kaasa väga väärtuslikku talvevarustust. Eestimaa suvi pole ju igavene nagu Floridas või Austraalias.

Osavõtjad suundusid suvise Eesti eri paikadesse, et puhanuna sügisel taas kokku tulla Tallinnas.
Hiiumaa giid Lea Vaher oli meie suurepärane teejuht ja reisikaaslane.
Ajakirja Välis-Eesti 2005. a. eriväljaannet „Eestluse alustalad” on võimalik osta Tallinnas kaupluses „Rahva Raamat” ja tellida meili teel aadressil .

Märkmed: