Eesti, 31.12.2020
EKRE esimees ja rahandusminister Martin Helme räägib aastalõpuintervjuus Andres Raidile 2020. aasta raskustest ja saavutustest, koroonakriisi mõjudest, opositsioonierakondade vastutööst, arengutest Euroopa Liidus, sallivusest ning 2021. aastal ees ootavatest ülesannetest.

Lisana Martin Helme kiri FB.
Martin Helme

Head vana-aasta lõppu kõigile! Päris hea meel on see lehekülg sulgeda ja keerata uus. Kuigi saame aasta kokku võtta tõdemusega, et rängast ja pöörasest aastast oleme kõigest hoolimata läbi tulnud päris hästi, selle saavutamine oli päris kurnav.

Nagu täpiks i peale suutis meie destruktiivne ja sõgestunud opositsioon enne aasta lõppu veel sõna otseses mõttes keset tuba jõleda hunniku tekitada.
Millegi kohta, mis ei omavat vähimatki tähtsust ja mille vajalikkust nad justkui ei mõista on nad teinud ennastületava pingutuse, et nurjata demokraatiat ja takistada parlamendi tööd. Iga kord, kui mõtled, et enam rohkem langeda pole võimalik, tõestavad Kaja Kallas ja Indrek Saar uljalt, et on ikka küll ja kõvasti!

Meie totaalselt aliberaalsed liberaalid on otsustanud, et nad naeruvääristavad püsiväärtuste eest seismist ja ühiskonna kõige olulisemate institutsioonide kaitsmist, välja kukub neil aga ikka nagu alati. Rünnates referendumit ja abielu mõistet ründavad nad korraga demokraatia olemust ja parlamentarismi vundamenti. See, millega opositsioon äsja hakkama sai on sõna otseses mõttes Eesti põhiseadusliku korra õõnestamine.

Kui parlamendi saadikud mõnitavad rahvahääletust ja demokraatlikku protsessi, siis nad ei mõnita mitte praegust valitsust, nad mõnitavad rahvast. Nad irvitavad mitte referendumi eelnõu üle vaid nad irvitavad oma valijate üle. Roppude, perverssete või lihtsalt triviaalsete totruste massi paiskamine parlamendi menetlusse, et takistada rohkem kui aastaks parlamendi tööd ei ole Kaja Kallase poolt sedastatud "võrdselt rumalad olemasoleva küsimusega", vaid on rahvale verbaalselt ja emotsionaalselt näkku oksendamine.

Üks äärmusliberaalide arvates mõttetu ja tarbetu poliitiline algatus on juba praegu osutunud vägagi mõttekaks ja tarvilikiks, et paljastada salllivuslaste vihkajalikkust, õelust, väiklust, rumalust, vaenulikkust oma rahva vastu, põlastust demokraatia suhtes. Eriti irooniline on see, et tüütuseni e-Eestist ja digitulevikust patravad reformikad tõid oma muudatusettepanekud vanal heal paberil, eks ikka selleks, et aega kulutada ja tööd juurde teha. Kas see oli puhas õelus või tulete üle sellesse leeri, kes usub, et ka valimised võiks toimuda ainult paberil? No referendum vähemalt, ah?

Mis seal ikka. Opositsioon käitus enda arvates lõbusalt ja kavalalt, pannes rõhu erinevatele küsimustele. Sellega neutraliseeriti võimalus, et põhiseaduskomisjon saaks muudatusi grupeerida ja nii hääletuste arvu oluliselt vähendada. Vindi totaalse üle keeramisega saavutati aga see, et näidati meile ette selge, lihtne, seaduslik tee, kuidas probleemi lahendada. Opositsioon tõestas obstruktsiooni tuumavõimsuseni viimisega, et taoline võimalus tuleb kodukorras neutraliseerida.

Kui see lükkab referendumi eelnõu mõne nädala või kuu võrra edadi, olgu peale. Meil vahet pole, me plaanisime akgselt referendumit nagunii oktoobris.
Kes viimasena naerab, naerab paremini. Kõik need ropud ja rumalad küsimused, millega te higistasite on lõppkokkuvõttes tühja raisatud vaev. Ainult halb kuulsus jääb.

Märkmed: