Taliujuja Mart Nöps
Allikas: Tartu Postimees
Postimehe ajakirjanik proovis ka ise talisuplust
11. veebruar 2016
Nele-Mai Olup, reporter
http://tartu.postimees.ee/3579...Tartu ekstreemsportlane Mart Nöps tuli Hiina pikimas, Suures kanalis peetud rahvusvaheliselt taliujumise võistluselt tagasi kuldmedaliga.
«Me läksime sinna lihtsalt ujuma, mingit medalilootust ei olnud,» rääkis Nöps. Iga osaleja sai lisaks teatevõistlusele valida ühe individuaalalana läbitava distantsi. «Valisin täiesti juhuslikult 50 meetrit rinnuli head up ehk pea vee peal,» rääkis Nöps.
Euroopas tähendab head up seda, et vesi ei tohi üle silmade tõusta. Hiinas aga käis võistlus teistsuguste reeglite järgi. «Kui minu start oli, siis kohtunik näitas käega kolm korda kõigile, et «kõri maha» mis tähendas, et lõug ei tohi vee alla minna,» selgitas Nöps.
Võit tuli talle üllatusena. Kuigi oma grupis oli eestlane esimene, võttis pärast teda mõõtu veel mitu satsi suplejaid.
Suurim konkurent langes mängust välja
«Järsku keegi ütles, et ma olen esimene,» naeris Nöps. Seina peal oli hieroglüüfides nimekiri, mille eesotsas märkas ta oma nime. «Tuli välja, et lätlane, kes oli minust palju parem, oli pea liiga sügavale pannud ja sai disklahvi.»
Kuldmedal ja auhinnaraha 800 jüaani ehk ligi 85 eurot kuulusid eestlasele.
Kui Nöpsi suurimaks konkurendiks oli lätlane, siis taliujuja Malle Elveti sõnul läti naised erilist konkurentsi ei paku, põhiline võistlus käib hoopis soomlastega. «Minu vanuseklassis teisi eestlasi eriti ei ole,» põhjendas ta.
Neli aastat tagasi tõi Elvet Jurmalast taliujumise maailmameistrivõistlustelt koju pronksi. «See oli ikka väga karm kogemus, kuid medalivõit oli superüllatus,» rääkis Elvet toona. Nüüd valmistub naine Siberis peetavateks võistlusteks.
Sotsiaalvõrgustikus Tartu talisuplejate kommuunis on kokku ligi 450 inimest. Regulaarselt käib hommikuti ujumas neist paarkümmend. Suplejad kogunevad igal hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel, teisipäeva õhtuti tehakse koos ka sauna.
Mida külmem, seda parem
Anne kanali jäine veesilm oli talisuplejaid täis ka aasta alguse pakase, ligi 30 külmakraadiga. Siis juhtus aga nii, et soojapuhur lakkas töötamast, mistõttu oli tavaliselt soojas riietusruumis 15 kraadi külma. «Kaks korda soojem kui väljas,» naeris Nöps. Ta lisas, et mida külmem ilm, seda parem on vees olla.
«Teen seda lihtsalt hea tunde saamiseks,» ütles Nöps. Tema sõnul talisuplus tervisele kuidagi halvasti küll ei mõju, pigem ikka hästi. Nöps rääkis, et köha ja nohu on talle võõrad, välja arvatud suvel, kui need kutsub esile õietolm.
«Pole kuulnud, et keegi oleks talisupluse tõttu haigeks jäänud või ära surnud, see on kõik inimese psühholoogias kinni,» lisas ta.
Tervislik vaid mõistlikkuse piires
Tartu ülikooli spordifüsioloogia professori Vahur Ööpiku sõnul on talisuplusel tervist tugevdav toime, kui seda harrastada mõistlikkuse piires.
Algaja ei tohiks tema sõnul minna kohe liiga külma vette ega jääda sinna liiga kauaks. «Tuleks alustada koos kogenud talisuplejatega ja teha seda järk-järgult,» rääkis Ööpik.
«Just nagu jooksutrenniga, iga inimene oskab joosta, aga kui seada üle jõu käivaid eesmärke ja tugeva tahtejõu najal neid püüda, võib endale kergesti viga teha,» tõi ta näite.
Et mitte külmetuda, ei maksa Ööpiku sõnul kiirustada kohe jääauku. Esmalt oleks mõistlik harjutada külma duši all või vannis.
Kui inimesel on südamega probleeme, ei tohiks ta vette minna, sest külmas vees tekib hingamiskramp, mis võib südamehaigele liiga teha.
