TV-adapter, mida saab kasutada videosilla tekitamiseks.
Autor/allikas: AFP/Scanpix
https://www.err.ee/868612/vide...
Valitsus saatis sel nädalal riigikokku eelnõu, mis võimaldab väliseestlastel ning e-residentidel teha videosilla kaudu mõningaid notariaalseid tehinguid ja toiminguid, esitada näiteks abiellumis- ja lahutamis- ning pärimis- ja pärandist loobumise avaldusi.
Lisaks e-residentidele tuleb notariaalset vormi nõudvate tehingute tegemise vajadust ette ka välisriikides elavatel Eesti kodanikel, keda on umbes 130 000.
Kui riigikogu seadusemuudatuse heaks kiidab, luuakse õigusruumi uus notariaalse tõestamise alavorm – kaugtõestamine.
Viimane võimaldab teatud tõestamistehingute ja -toimingute tegemise notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel, kusjuures sellisel viisil tõestamine on tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega samaväärne.
Kavandamisel on kaugtõestamise võimaldamine järgmiste toimingute puhul: abiellumis- ja lahutamisavaldused, pärimisavaldused, pärandist loobumise avaldused, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute ning volikirjade tõestamised ja kehtetuks tunnistamised.
Kaugtõestamise rakendamise valmidus on praegu olemas 33 välisesindusel, kuid hindamaks teenuse vajalikkust ja projekti edukust, katsetatakse esialgu kaugtõestamise teenust katseprojektina viies riigis asuvas välisesinduses, kus eelduslikult on kaugtõestamise teenuse järele kõige suurem vajadus: London, Helsingi, Brüssel, New Delhi ja Stockholm.
Mis on olulisemad muudatused?
Notariaalse tõestamistoimingu võib eelnõu jõustumisel teha kaugtõestamise teel videosilla abil. Seejuurs peab videosild, mille kaudu tehingut tehakse, võimaldama notraril tuvastada isikut ja tema tahet.
Kui näiteks internetilevi on parasjagu kehv ning videoühendus katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada isiku tahet.
Videosilla loomine on võimalik üksnes Eesti vabariigi välisesinduse ruumides. Välisesinduste kaasamisega on tagatud, et tehingu kaugtõestamisel oleksid kõik notari praegused funktsioonid kaetud võrdselt traditsioonilise tõestamisega, seal hulgas turvalisuse küsimus.
Täpsustatakse kaugtõestamistehingu koht, milleks loetakse Eesti riik. Selline täpsustus on vajalik, et ei tekiks vaidlust või küsimusi sellise tehingu tegemise koha üle, mille puhul notar asub Eestis, klient aga välismaal.
Pärast muudatust ei tule e-residentidel ja väliseestlastel abiellumis- ja lahutamisavalduse, pärimisavalduse, pärandist loobumise avalduse, osaühingu osa võõrandamise ning pantimise kohustus- ja käsutustehingute ning volikirjade tõestamise ja kehtetuks tunnistamise korral tehingu tõestamiseks enam Eestisse sõita.
Kõiki eeltoodud tehinguid on muudatuse korral võimalik teha lähimas välisesinduses, kus kaugtõestamist võimaldatakse.
Notaritasu on 15 euro võrra suurem tavalisest tasust, mis tõestamise eest ette on nähtud. Riigilõiv 20 eurot ühe tehingu kohta.
Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta veebruaris, kuna selleks ajaks valmivad IT-arendused, mille muudatused tingivad.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: ERR/kaubandus-tööstuskoda
